Mine sisu juurde

Aari keel

Allikas: Vikipeedia
aari keel (afa-n ari)
Kõneldakse Etioopias
Piirkonnad Lõunarahvuste, rahvusrühmade ja rahvaste osariik
Kokku kõnelejaid 285 000 (2007)
Keelesugulus

afroaasia keeled
 omo keeled
  lõunaomo keeled

   aari keel
Keelekoodid
ISO 639-1 -
ISO 639-2 -
ISO 639-3 aiw

Aari keel kuulub Afroaasia keelkonna omo keelte hulka. Seda räägivad aarid Etioopias Lõunarahvaste, rahvusrühmade ja rahvaste osariigis. Kõnelejaid oli 2007. aastal umbes 285 000, neist 129 000 olid ükskeelsed.[1] Peaaegu kõik aarid oskavad aari keelt, lisaks oskavad ka mõned naaberrahvaste esindajad aari keelt.

Aari keelt kirjutatakse ladina või etioopia kirjas. Aari keele kõnelejatest on alla 10% kirjaoskajad.

1997. aastal ilmus aari keeles Uus testament.[1]

Aari keel on toonikeel.

Keeles esinevad implosiivid ɓ ja ɗ ning heliline glotaalne frikatiiv ɦ.

Morfoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Nimisõnad võivad lauses olla definiitsed või indefiniitsed. Nimisõnadel on kaks sugu (mees- ja naissugu), kaks arvu ja kolm käänet.

Tegusõnale liituvad aega ja isikut tähistavad sufiksid.

Põhisõnajärg on SOV. Arvsõna, asesõna ja omadussõna järgneb nimisõnale.[2]

Koopulal on allomorfid -∅, -ye, -e:

  • kooné yʱints-í-ye „see on laps“
  • kooné yʱints-i „see on laps“
  • ʔí-baab-e „tema on minu isa“

Koopula eituseks kasutatakse prefiksit dak-:

  • ʔitá galtá dak-kít-e „ma ei ole vana mees“
  1. 1,0 1,1 https://www.ethnologue.com/language/aiw
  2. Hayward, Richard J. 1990. Notes on the Aari Language. In Hayward, Richard J. (ed.), Omotic Language Studies, 425-493. London: School of Oriental and African Studies, University of London.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]