Mine sisu juurde

Aakre tarandkalme

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Aakre tarandkalme silt

Aakre Kivivare tarandkalme asub Otepää kõrgendiku kaguosas, Rõngu kihelkonnas. See asub Palamuste külas Kivivare talu läheduses.[1]

Tarandkalme on umbes 135 m Ametimäe-Rebase maanteest kagu pool. Kalmest lõuna pool paikneb Aakre Kivivare linnamägi.[2] Linnamäest lõuna pool madalamal nõlval asub viikingiaegne asulakoht. 2015. aastal avastati ka uus asulakoht 300 meetrit loode suunas kalmest, Purtsi jõe lähedal.[3]

Leidude põhjal arvatakse, et kalme kuulub I at esimesse poolde.[4] Kalme kõige tihedam kasutusaeg jääb rooma rauaaega, aga täpsemate analüüside põhjal võib öelda, et kalmet kasutati nooremal rauaajal (umbes 2-5. sajand pKr).[5]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Aakre tarandkalmed

Aakre Kivivare tarandkalme on tüüpiline tarandkalme. Sellist tüüpi kalmed levisid rooma rauaajal (Eestis 50-450 pKr). Tarandkalme on tavaliselt matmispaik, kus on maa peale tehtud suured ristkülikukujulised “kiviaiad”, mis on omavahel ühenduses. Sellest tuleb ka nende nimetus “tarandkalmed”.[6] Aakre kalme on kirde-edela suunaline, pikliku kujuga, koosneb kividest ning nüüdseks katab seda murukamar. Kalme pikkus on 50 m (kirde-edela suunas) ja laius on 25 m. Ümbritsevast maapinnast on kalme umbes 0,3 m kõrgem. Kalmel kasvavad puud ning selle pinnal on mitmeid erinevaid lohke.[7]

Järgnevalt 2014. ja 2015. kaevamistega välja tulnud teadmised. Aakre Kivivare tarandkalmes on kokku umbes 6-7 tarandkalmet. Ilmselt esimesena ehitati tarand C, sellele järgnes tarand B ja siis tarand A. Hilisemate tarandite jaoks kasutati juba olemasolevaid tarandite seinu. Kuna tarandkalme kirdeosa on osaliselt hävinud ja läbi kaevatud Johann Sitzka poolt, siis pole võimalik täpselt kindlaks teha tarandite ehitamisaegu, eriti tarand B osas.[8]

Uurimislugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige esimesed teated arheoloogilistest kaevandamistest Aakre Kivivare kalmel on teada aastast 1894. Kaevamised teostas J. Sitzka. Juba järgmine aasta toimusid uued kaevamised ning üheks leiuks oli pronks ripats.[9] Sitzka arheoloogiliste kaevamiste käigus leiti mitmeid nuge, kaheksa käevõru, sõlgi (mis sarnanesid 2014. ja 2015. aastal välja tulnud sõlgedega) jms.[10]

Aastal 1926 on ka Noppel kirjeldanud kalmet Rõngu kihelkonna kirjelduses (lk 10). Oma kirjelduses märgib ta üles kalme andmed: kalme on kirde-edela suunaline, selle pikkuseks on 52 m, laiuseks on 28 m ja ümbritsevast põllust on kalme umbes 0,75 m kõrgem.[11]

Järgmine suurem arheoloogiline kaevamine toimus umbes 100 aastat hiljem. 2014 ja 2015 kaevati üks tarand (umbes 30m2 täielikult läbi. [12] Avati tarand B.[13] Maarja Olli ja Anu Kivirüüt leidsid arheoloogiliste kaevamiste käigus eseme leidusid, põletatud ja põletamata luid. Viimase kahe kohta on tehtud ka analüüsid.[14]

2014. ja 2015. aasta arheoloogiliste kaevamiste luuleiud[muuda | muuda lähteteksti]

Aakre Kivivare tarandkalmesse maetud surnud olid põletatud või nende luud purustatud. Kõik sealt leitud luud olid fragmentaarsed ja ühtegi skeletti polnud võimalik kokku panna.[15] Luud põletati üpris madalal temperatuuril, umbes 700-800 kraadi juures.[16]

2014. ja 2015. aasta kaevamiste käigus saadud luumaterjal näitas, et hauas oli nii looma- kui ka inimluid. Loomadest olid esindatud: hobune, siga, lehm, jänes ja väikesed närilised. Loomaluid esines palju vähem kui inimluid ning loomaluud olid enamasti põletamata.[17] Kalmest saadi kokku 2434 inimluu fragmenti ning nende põhjal sai analüüsida, et kõik inimluud, mis tekkisid matuste käigus ei jõudnud tarandkalmesse.[18] Kokku saadi 83 inimhamba fragmenti.[19]

Aakre tarandkalme "B"

2014. ja 2015. kaevatud tarandist B leiti üheksa täiskasvanud indiviidi säilmed, ühe alaealise säilmed, kolme 1-5 aastase lapse säilmed ja ühe loote (16-24 nädalane) säilmed. Kokku leiti 14 indiviidi säilmed tarandist B.[20] Leitud fragmentide põhjal ei olnud võimalik määrata, kas tegemist oli meeste või naiste skeleti jäänustega. Siinjuures aga tuleb mainida, et ühe täiskasvanud indiviidi puhul sai luu fragmentide põhjal oletada, et tegemist oli mehega. [21]

Üks huvitav koht Aakre tarandkalmes oli ovaalne tume söene pinnas, kus oli väikseid kive ja looma luid. Tegemist oli kohaga, mis oli vanem kui tarand B, kuna see ulatus tarand C tarandi alla. Algselt loodeti, et tegemist võis olla kalme vanema osaga, kus toimus inimsäilmete põletamine, kuid lähemal uurimisel selgus, et tegemist oli ilmselt lõkkekohaga, mida kasutati lühidalt. Lõkkekohast ei leitud inimluid, aga leiti looma luid ja vähesel määral sütt.[22]

Väheste söe leidude tõttu kalmest oletati, et surnuid ei põletatud kohapeal.[23]

2014. ja 2015. aasta arheoloogiliste kaevamiste keraamikaleiud ja esemeleiud[muuda | muuda lähteteksti]

Kokku võeti 2014-2015 toimunud arheoloogilistelt kaevamistelt üles 850 leidu. [24]

Kõige rohkem oli keraamikat eseme leidude seas. Kokku saadi 2409 keraamika tükki, sellest suurem osa olid väikesed potikillud.[25] Keraamika oli tehtud käsitsi.[26] Kalmest tuli välja palju erinevaid keraamika tüüpe: jämekeraamikat, peenkeraamikat, tekstiilkeraamikat, küüne vajutisega ornamentkeraamikat jne. Suurem osa keraamikast saab dateerida rooma rauaaega, kuid küüne vajutisega ornament ja tumedam keraamika on pärit viikingi ajast.[27] Suurem osa keraamikat leiti just kalme äärtest.[28]

Aakre tarandkalme

Leiti umbes 70 esemeleidu.[29] Kõige märkimisväärsem eseme leid oli pahksõlg, mis dateeriti 3. sajandisse eKr. Lisaks sellele oli ka ketassõlg ja peakilpsõlg.[30] Lisaks leiti tarandkalmest: sõrmuseid (kõige enam oli spiraalsõrmuseid), kaelakeesid (helmeid), käevõrusid (paljud neist olid väga õrnad), klaasi ja kivisütt.[31] Leiti 10 sõrmust, millest üheksa olid spiraalsõrmused ja üks n-ö kinnine sõrmus. Kinnine sõrmus oli enamasti kasutusel 3.-4. sajand pKr ja Kagu-Eestis on nad üpris haruldased leiud. Leiul oli ka kasutusjäljed ning see oli olnud tules. Veel leiti kolm käevõru, millest ilmselt kaks olid kaasa pandud väikestele lastele või ei kasutatud neid üldse. Selle põhjuseks oli nende väike suurus (nende läbimõõdud olid 3,1 ja 2,9 cm). Veel leiti kaelakee fragmente, pronksist spiraale, pronksist helmeid, keti fragmente jne.[32] Arheoloogiliste kaevamistega on selgunud, et luud ja esemed võisid olla kalmesse asetatud kindla mustri järgi - esemed ning luud pandi kalme keskele ning keraamika äärtesse.[33]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Anu Kivirüüt, Maarja Olli. Archaeological research on Aakre Kivivare tarand-grave. Archaeological Fieldwork in Estonia, 2015, lk 59. https://arheoloogia.ee/ave2015/AVE2015_05_Kiviryyt-Olli_Aakre.pdf
  2. ↑ https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13123
  3. ↑ Kivirüüt, Olli, 2015, lk 66.
  4. ↑ https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13123
  5. ↑ Kivirüüt, Olli, 2015, lk 66.
  6. ↑ Kivirüüt, Olli, 2015, lk 59.
  7. ↑ https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13123
  8. ↑ Kivirüüt, Olli, 2015, lk 60.
  9. ↑ TLÜ Arheoloogia Teaduskogu: arheoloogia andmebaas. https://talar.arheoloogia.ee/index.php?mn=menu&pth=1_1&sh_1_1=1&srch=1_1_1&srch_peanumber=&srch_muistis=Aakre&srch_tyybid_all=1&srch_liigid_all=1&srch_aasta_from=&srch_aasta_to=&srch_toponyym=&srch_kihelkond=&srch_kihelkonnad_all=1&srch_maakonnad_all=1 (Vaadatud 25.04.2024)
  10. ↑ Kivirüüt, Olli, 2015, lk 64.
  11. ↑ https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13123
  12. ↑ Kivirüüt, Olli, 2015, lk 59.
  13. ↑ Erki Russow, Arvi Haak, Ulla Kadakas. Archaeological fieldwork in 2015. Archaeological Fieldwork in Estonia 2015, 2015, lk 12. https://arheoloogia.ee/ave2015/AVE2015_01_Russowjt_intro.pdf
  14. ↑ Erki Russow, Arvi Haak, Ulla Kadakas. Archaeological fieldwork in 2014. Archaeological Fieldwork in Estonia 2014, 2014, lk 11. https://arheoloogia.ee/ave2014/AVE2014_01_Russowjt_intro.pdf
  15. ↑ Kivirüüt, Olli, 2015, lk 61.
  16. ↑ Samas
  17. ↑ Kivirüüt, Olli, 2015, lk 62.
  18. ↑ Samas
  19. ↑ https://aakretarandkalme.wordpress.com. (Vaadatud 26.04.2024)
  20. ↑ Kivirüüt, Olli, 2015, lk 62.
  21. ↑ Samas
  22. ↑ Kivirüüt, Olli, 2015, lk 61.
  23. ↑ https://aakretarandkalme.wordpress.com. (Vaadatud 27.04.2024)
  24. ↑ https://aakretarandkalme.wordpress.com. (Vaadatud 23.04.2024)
  25. ↑ https://aakretarandkalme.wordpress.com. (Vaadatud 26.04.2024)
  26. ↑ https://aakretarandkalme.wordpress.com. (vaadatud 23.04.2024)
  27. ↑ Kivirüüt, Olli, 2015, lk 63.
  28. ↑ https://aakretarandkalme.wordpress.com. (Vaadatud 26.04.2024)
  29. ↑ Kivirüüt, Olli, 2015, lk 63.
  30. ↑ https://aakretarandkalme.wordpress.com. (Vadaatud 26.04.2024)
  31. ↑ https://aakretarandkalme.wordpress.com. (Vaadatud 27.04.2024)
  32. ↑ Kivirüüt, Olli, 2015, lk 64.
  33. ↑ Kivirüüt, Olli, 2015, lk 68.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aakre_tarandkalme&oldid=6671181"