Aafrika punane tee

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tee tootmine
Kuivatatud tee-punapõõsa lehed
Aafrika punane tee

Aafrika punane tee ehk rooibos on tee-punapõõsa lehtedest valmistatav tee. Rooibos on Lõuna-Aafrikas juba sajandeid populaarne olnud, tänapäeval juuakse seda üle maailma.

Tootmine ja töötlemine[muuda | muuda lähteteksti]

Tee-punapõõsa peamine kasvatusala asub väikeses mägises piirkonnas Lõuna-Aafrika Vabariigi lääneosas Cederbergi piirkonnas.[1]

Tee-punapõõsa lehtedest valmistatakse kaht tüüpi rooibost: punast ja rohelist. Laiemalt on levinud punane rooibos. Selle valmistamiseks lastakse purustatud lehemassil käärida, et tekiks teele iseloomulik punakaspruun värvus ning maitse täiustuks. Oksüdeerimata, nn rohelise rooibose tootmine sarnaneb rohelise tee tootmisega ning kuna protsess võtab enam aega, on sellisel moel valminud tee kallim kui traditsiooniline. Maitse poolest on roheline rooibos linnase- ja vähesel määral rohuse maitsega ning erineb mõnevõrra punasest teest.[2]

Teelehtedest valmistatakse tänapäeval ka rohelist teepulbrit ja ekstrakti ning kasutatakse seda maitse- ja värvainena toiduainetööstuses.[3]

Valmistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Rooibost valmistatakse samamoodi kui musta teed, lisatakse piim ja suhkur. Teed võib juua sidruniviiluga ja lisada magustamiseks suhkru asemel mett. Rooibost serveeritakse ka espressona, latena, cappuccino’na ja jääteena.[4]

Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Värske tee-punapõõsa leht sisaldab rikkalikult C-vitamiini[5], kuid tee valmistamise protsessis see kaob.

Rooibose tee ei sisalda kofeiini[6] ning võrreldes musta või rohelise teega on selles vähe parkaineid (tanniini).[5] Samuti leidub rooiboses polüfenoole, flavonoide, dihüdrokalkoone[7] [8] ja aspalatiini.[9] Töödeldud teelehed ja -varred sisaldavad bensoehapet ja kaneelhapet.[10]

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Rooibos on jaotatud klassidesse lehtede sisalduse järgi teesegus. Suurem lehtede sisaldus annab teele tumedama värvuse, rikkama maitse ja vähem „tolmuse“ järelmaitse. Kõrgekvaliteediline rooibos eksporditakse Euroopa turgudele ning kohalikele turgudele see ei jõua.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1772. aastal pani Rootsi loodusteadlane Carl Thunberg tähele, et kohalikud inimesed teevad teed taimest, mis on tee-punapõõsa sugulane. Kohalikud inimesed lõikasid mägedes kasvavatelt taimedelt peeneid nõelataolisi lehti, panid lehekimbud riidest kottidesse ning vedasid need eeslite abil järskudelt nõlvadelt alla. Pärast seda raiuti lehti kirvega väiksemaks ja lömastati haamritega ning jäeti siis päikese kätte kuivama.

Rooibost hakkasid jooma ka kohalikud Hollandi asunikud kui alternatiivi mustale teele.

Rooibose tööstusliku kasvatamise suurimaks takistuseks oli see, et talunikud ei suutnud tee-punapõõsa seemneid idandada ning seemneid oli ka keeruline leida. 20. sajandi alguses hakkasid kohalik asunik Benjamin Ginsberg, teadlane Pieter Lafras Nortier ja talunik Olof Bergh tegelema rooibose tööstusliku tootmise väljaarendamisega.

Rooibose nime kaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Lõuna-Aafrika kaubandus- ja tööstusministeerium on 6. septembril 2013 välja andnud reeglid, millega kaitstakse ja piiratakse nimetuste „rooibos“, „red bush“, „rooibostee“, „rooibos tea“, „rooitee“ ja „rooibosch“ kasutamist, et eristada tee-punapõõsa lehest valmistatud teed muudest teedest. Samuti on reeglites toodud juhised ja piirangud selle kohta, kuidas toodetes, mis sisaldavad rooibost, peaks seda nimetust kasutama.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Muofhe, M.L.; Dakora, F.D. (1999). "Nitrogen nutrition in nodulated field plants of the shrub tea legume Aspalathus linearis assessed using 15N natural abundance". Plant and Soil. 209 (2): 181–186. doi:10.1023/A:1004514303787.
  2. Standley, L; Winterton, P; Marnewick, JL; Gelderblom, WC; Joubert, E; Britz, TJ (January 2001). "Influence of processing stages on antimutagenic and antioxidant potentials of rooibos tea". Journal of Agricultural and Food Chemistry. 49 (1): 114–7. doi:10.1021/jf000802d. PMID 11170567.
  3. Krista Kaur. "Punane tee – rooibos". Maakodu, 5. jaanuar 2014. Vaadatud 22. augustil 2019.
  4. "Rooibos tea cappuccino or latte - Cape Point Press". Cape Point Press. 2014-03-06. Retrieved 2017-07-20.
  5. 5,0 5,1 Morton, Julia F. (1983). "Rooibos tea, aspalathus linearis, a caffeineless, low-tannin beverage". Economic Botany. 37 (2): 164–73. doi:10.1007/BF02858780. JSTOR 4254477.
  6. Iswaldi, I; Arráez-Román, D; Rodríguez-Medina, I; Beltrán-Debón, R; Joven, J; Segura-Carretero, A; Fernández-Gutiérrez, A (2011). "Identification of phenolic compounds in aqueous and ethanolic rooibos extracts (Aspalathus linearis) by HPLC-ESI-MS (TOF/IT)". Analytical and Bioanalytical Chemistry. 400 (10): 3643–54. doi:10.1007/s00216-011-4998-z. PMID 21509483.
  7. Krafczyk, Nicole; Woyand, Franziska; Glomb, Marcus A. (2009). "Structure-antioxidant relationship of flavonoids from fermented rooibos". Molecular Nutrition & Food Research. 53 (5): 635–42. doi:10.1002/mnfr.200800117. PMID 19156714.
  8. Quantitative Characterization of Flavonoid Compounds in Rooibos Tea (Aspalathus linearis) by LC-UV/DAD. Lorenzo Bramati, Markus Minoggio, Claudio Gardana, Paolo Simonetti, Pierluigi Mauri and Piergiorgio Pietta, J. Agric. Food Chem., 2002, volume 50, issue 20, pages 5513–5519, doi:10.1021/jf025697h
  9. Ku, S. K.; Kwak, S; Kim, Y; Bae, J. S. (2015). "Aspalathin and Nothofagin from Rooibos (Aspalathus linearis) inhibits high glucose-induced inflammation in vitro and in vivo". Inflammation. 38 (1): 445–55. doi:10.1007/s10753-014-0049-1. PMID 25338943.
  10. Rabe, C; Steenkamp, JA; Joubert, E; Burger, JF; Ferreira, D (1994). "Phenolic metabolites from rooibos tea (Aspalathus linearis)". Phytochemistry. 35 (6): 1559–1565. doi:10.1016/S0031-9422(00)86894-6.
  11. "Merchandise Marks Act, 1941 (Act 17 of 1941), Final Prohibition on the Use of Certain Words]" (PDF). Department of Trade and Industry, Republic of South Africa. 6 September 2013. Retrieved 20 December 2014.