Aafrika Rahvuskongress (Sambia)

Aafrika Rahvuskongress (African National Congress) oli Põhja-Rodeesia ja hiljem Sambia partei.

Partei asutati 1948 Põhja-Rodeesia Kongressi (Northern Rhodesian Congress) nime all. See oli Põhja-Rodeesia esimene partei. Selle juured olid Copperbelti neegrite organisatsioonis Federation of Welfare Societies.

Aastal 1951 valiti partei presidendiks Harry Nkumbula. Partei nimeks sai Põhja-Rodeesia Aafrika Kongress (Northern Rhodesian African Congress). Partei sidus end Aafrika Rahvuskongressiga (Lõuna-Aafrika Liit).

Varsti sai partei nimeks Aafrika Rahvuskongress. Aastal 1953 sai selle peasekretäriks Kenneth Kaunda.

Partei püüdis korraldada Rodeesia ja Njassamaa Föderatsiooni vastast üldstreiki "rahvusliku palvepäeva" nime all, kuid Aafrika Kaevandustööliste Ühingu presidendi Lawrence Katilunngu vastuseisu tõttu ei tulnud rahvas kaasa. 1954. aasta alguses korraldasid Nkumbula ja Kaunda osaliselt eduka Lusaka eurooplastest lihunike vastase boikoti, kuid rahva mobiliseerimine föderatsiooni vastu osutus raskeks.

1955. aastal mõisteti nii Nkumbula kui ka Kaunda õõnestava kirjanduse levitamise eest kaheks aastaks sunnitööle. Selle tagajärjel muutus Nkumbula mõõdukamaks, Kaunda aga radikaalsemaks.

Vastuseis Nkumbula autokraatlikuks peetud juhtimisele viis selleni, et oktoobris 1958 lõi Kaunda oma pooldajatega parteist lahku (tüliküsimuseks oli, kas osaleda parlamendivalimistel, kus sai hääletada vaid väike osa mustadest) ning rajas Sambia Aafrika Rahvuskongressi (hiljem Ühendatud Rahvusliku Sõltumatuse Partei (UNIP)). Too partei kujunes võitlusvõimelisemaks ja organiseeritumaks ning jättis Aafrika Rahvuskongressi varju.

Valimiskampaania ajal võttis Nkumbula oktoobris 1962 vastu raha Moise Tshombe režiimis ning sõlmis salaliidu valgete Ühendatud Föderaalse Parteiga (UFP). Rahvuskongress sai parlamendis 7 kohta ning oli kaalukeeleks UNIP-i ja UFC vahel. Lõpuks astuti UNIP-iga koalitsiooni ning Nkumbula sai Aafrika hariduse ministriks. Koalitsioon kestis iseseisvuseelsete valimisteni jaanuaris 1964, kus UNIP sai 55 ja Rahvuskongress 10 kohta. Nkumbulast sai opositsiooni juht.

Rahvuskongressi toetusbaas oli iseseisvusajaks suurelt jaolt ahenenud lõunaprovintsile, kust Nkumbula pärit oli. 1968. aasta valimistel sai partei küll kohti ka Lääneprovintsist, kuid parteil ei olnud riigile palju pakkuda. Kui Kaunda võttis suuna üheparteisüsteemile, andis Nkumbula alla. 27. juunil 1973 kirjutas ta alla Choma deklaratsioonile ning teatas, et astub UNIP-i. Aafrika Rahvuskongress lakkas olemast pärast parlamendi laialisaatmist oktoobris 1973. Väidetavalt ostis Kaunda Nkumbula ära, pakkudes talle smaragdikaevandust.