2024. aasta Tüüringi parlamendivalimised
 | ||
| ||
Valitakse kõik 88 Tüüringi Maapäeva liiget 45 kohta vajalik enamuse saavutamiseks | ||
|---|---|---|
|
| ||
 Arvamusküsitlused Tüüringis aastatel 2020-2024 | ||
2024. aasta Tüüringi parlamendivalimised on Saksamaa liidumaa Tüüringi kavandatud Tüüringi Maapäeva (Landtag) 8. koosseisu valimised, mis peaks toimuma 1. septembril 2024. Kui 1. september kinnitatakse, võivad valimised samal päeval toimuda ka naaberliidumaal Saksis.
Valimiste eel on võimul Vasakpartei-SPD-roheliste nn. puna-puna-roheline vähemusvalitsus eesotsas Bodo Ramelowiga (Vasakpartei).
Valimised toimuvad Liidupäeva valimiste sarnase segasüsteemiga. Minimaalne Maapäeva kohtade arv on 88, millest 44 valitakse otsestes ringkondades majoritaarselt esimeste häältega (Erststimmen), teiste häälte (Zweitstimmen) põhjal jaotatakse liidumaa tasemel proportsionaalselt Hare-Niemeyeri meetodiga, valimiskünnisega 5%. Vajadusel lisandakse tasandusmandaate, millega Maapäeva kohtade arv suureneb.
Valimiste taust[muuda | muuda lähteteksti]
Tüüringi valimisseaduse kohaselt peavad Maapäeva valimised toimuma pühapäevval või riigipühal ametisoleva valitsuse ametiaja algusest (5. veebruar 2020) mitte varem kui 57 kuud ega hiljem kui 61 kuud, seega vahemikus august kuni detsember 2024.[1] Ennetähtaegseid valimisi tohib korraldada ühe kolmandiku Maapäeva liikmete palvel, kui kaks kolmandikku Maapäevast hääletab parlamendi laialisaatmise poolt; või juhul, kui Maapäev peale õnnestunud umbusaldushääletust liidumaa ametisoleva peaministri suhtes ei suuda kolme nädala jooksul uut peaministrit valida. Maapäeva laialisaatmise ettepaneku poolt võib hääletada mitte varem kui 11 ja mitte hiljem kui 30 päeva ettepaneku esitamise järel. Eduka laialisaatmise korral peavad valimised toimuma 70 päeva jooksul.
27. oktoobril 2019 kaotas Ramelowi juhitud puna-puna-roheline koalitsioon oma enamuse, saades vaid 42 kohta 90st (4 kohta alla enamuse), AfD tuli aga teiseks. Valitsuse moodustamiseks oli vaja kas ka FDP valitsusse kaasata, või vähemalt kahe partei osalust kolmest: Vasakpartei (29 kohta), AfD (22 kohta) ja CDU (21 kohta), kuid ükski kolmest parteist ei olnud nõus neist teistega koostööd tegema ning FDP polnud nõus valitsuses osalema.
5. veebruaril 2020 toimunud peaministrivalimistel oli kolm kandidaati: Bodo Ramelow (Vasakpartei), Christoph Kindervater (AfD) ja Thomas Kemmerich (FDP). Esimeses kahes hääletusvoorus on vajalik saada absoluutenamus hääli (vähemalt 46), kui seda ei saada, toimub kolmas voor, kus piisab lihthäälteenamusest. Kolmandas voorus aga sai ootamatult Kemmerich 45 häält ja Ramelow 44 häält, samas kui Kindervater mitte ühtegi, seega osutus Kemmerich valituks. Selgus, et AfD oli taktikaliselt hääletanud Kemmerichi poolt. Kuna aga ilma AfD häälteta ei oleks Kemmerich võitnud, kutsus see esile skandaali ja valitsuskriisi, mispeale Kemmerich astus tagasi. Lõpuks alustasid Vasakpartei, CDU, SPD ja rohelised nõupidamist, lõpuks teatati otsusest valida Ramelow peaministriks ja jätkata senist koalitsiooni vähemusvalitsusena kuni uute valimiste korraldamiseni 25. aprillil 2021, neljal parteil oli omavahel 63 liiget (70%) - piisav Maapäeva laiali saatmiseks. 4. märtsil 2020 toimunud uutel peaministrivalimistel kandideerisid omavahel Ramelow (Vasakpartei) ja Björn Höcke (AfD). Ramelow palus CDU-l valimistel tema poolt hääletamise asemel mitte hääletada. Kolmandas voorus valitigi Ramelow 42 häälega peaministriks.
COVID-19 pandeemia tõttu lükati 25. aprillile 2021 kavandatud ennetähtaegsed valimised edasi 26. septembrile 2021, samale päevale, kui toimusid ka Liidupäeva valimised ning Berliini ja Mecklenburg-Vorpommerni maapäevade valimised.[2] 16. juulil 2021 teatati ennetähtaegsete valimiste tühistamisest, kuna mitmed CDU ja ka Vasakpartei liikmed olid selle vastu, ning Vasakpartei ja rohelised ei soovinud teha otsust sõltuvaks AfD häältest.[3] Puna-puna-rohelise vähemusvalitsuse parteide fraktsioonid teatasid, et nad ei kavatse teha uut katset Maapäeva laialisaatmiseks.[4][5] Paar päeva hiljem algatas AfD fraktsioon umbusaldushääletuse Ramelow' vastu, esitades uueks peaministrikandidaadiks Björn Höcke. CDU teatas, et nemad hääletusel ei osale. 23. juulil toimunud hääletusel saadi 22 häält umbusaldushääletuse poolt ja 46 vastu, seega jäi Ramelow peaministriks.[6]
Juunis 2023 tegi Ramelow ettepaneku järgmiste korraliste valimiste korraldamiseks 1. septembril 2024, mille hiljem kiitis heaks ka Maapäev.[7][8]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Wahlen in Thüringen". wahlen.thueringen.de. Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
- ↑ Zeitung, Süddeutsche (14. jaanuar 2021). "Landtagswahl in Thüringen wegen Corona verschoben". Süddeutsche.de (saksa). Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
- ↑ "Landtagsauflösung abgesagt: Keine Landtagswahl in Thüringen im September". FAZ.NET (saksa). 16. juuli 2021. ISSN 0174-4909. Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
- ↑ Locke, Stefan; Erfurt (16. juuli 2021). "Keine Neuwahlen in Thüringen: Alles zurück auf Anfang". FAZ.NET (saksa). ISSN 0174-4909. Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
- ↑ Lehmann, Timo; Winter, Steffen (16. juuli 2021). "Weiter Chaos in Thüringen: Warum nichts aus der vorgezogenen Neuwahl des Landtags wurde". Der Spiegel (saksa). ISSN 2195-1349. Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
- ↑ "Misstrauensvotum gescheitert: Bodo Ramelow bleibt Ministerpräsident von Thüringen". Der Tagesspiegel Online (saksa). ISSN 1865-2263. Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
- ↑ mdr.de. "Landtagswahl in Thüringen 2024: Ramelow schlägt Termin 1. September vor | MDR.DE". www.mdr.de (saksa). Vaadatud 9. jaanuaril 2024.
- ↑ mdr.de. "Thüringen: Neuer Landtag wird am 1. September 2024 gewählt | MDR.DE". www.mdr.de (saksa). Vaadatud 9. jaanuaril 2024.