2021. aasta rünnak Ameerika Ühendriikide Kapitooliumile

Allikas: Vikipeedia
Kapitooliumi ette kogunenud meeleavaldajad

Kuuendal jaanuaril 2021 jooksid Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi 2020. aasta presidendivalimiste ümberpööramiskatsete toetajad tormi Kapitooliumile. Mässajatel õnnestus läbi tungida mitmetest politseitõketest ning nad jäid hoone osadesse märatsema mitmeteks tundideks. Tormijooks viis Kapitooliumihoone sulgemiseni ja ametnike evakueerimiseni, katkestati Kongressi ühisistung, mis oli kokku kutsutud kinnitama Valijameestekogu hääli, et formaliseerida Joe Bideni valimisvõit. Mässajad kogunesid algselt president Donald Trumpi poolt valimistulemuste võltsimise teemal tehtud valeväidete toetuseks, Trump oli juba mitu kuud proovinud valimistulemust ümber lükata. Trumpi kutsel kogunesid 5. ja 6. jaanuaril Washingtoni tuhanded meeleavaldajad, kes nõudsid, et asepresident Mike Pence ja Ameerika Ühendriikide Kongress ei kinnitaks Bideni võitu.

Kuuenda jaanuari hommikul kogunesid meeleavaldajad The Ellipse'i parki "Save America" (Päästke Ameerika) meeleavaldusele, kus rahva poole pöördusid president Donald Trump, Donald Trump Jr., Rudolph Giuliani ja mitmed Kongressi liikmed. Trump julgustas enda toetajaid "võitlema põrgulikult", et "võtta tagasi meie maa" ning Kapitooliumi poole marssima, Giuliani kutsus üles "kohtuprotsessile võitluse teel" ja Trump Jr. ähvardas: "Me veel näitame teile." Trumpi toetajad jooksid turvateenistusest üle ning tormasid Kapitooliumihoonesse, kus oli parajasti toimumas Valijameestekogu häälte lugemine. Meeleavaldajad sisenesid hoonesse läbi uste ja akende ning turvateenistus evakueeris Senati ja Esindajatekoja saalid. Mitmed Kapitooliumikompleksi hooned evakueeriti ning kõik suleti. Mässajad tungisid Senati saali, turvateenistus kaitses Esindajatekoja saali relvaähvardusel. Meeleavaldajad sisenesid ka Esindajatekoja spiikri Nancy Pelosi kontorisse. Isevalmistatud lõhkekehi leiti Kapitooliumi põrandatelt, Demokraatide rahvuskomitee ruumidest, Vabariiklaste rahvuskomitee ruumidest ning lähedusse pargitud autost.

Juhtumis kaotas elu viis inimest, paljud said haavata. Üks naine, kes proovis Esindajatekotta siseneda läbi barrikaadiga suletud uste, suri politseinike kuulitabamusest saadud vigastustesse. Kapitooliumi Politsei ametnik Brian Sicknick suri, kui teda tulekustutiga pähe löödi. Kolm meeleavaldajat said surmavaid vigastusi.

Trump reageeris tormijooksule aeglaselt, ta polnud alguses nõus rahvamassi ohjeldamiseks Rahvuskaarti kasutama. Hiljem nimetas ta mässajaid "suurteks patriootideks" ning manitses, et nad "läheksid rahulikult koju", väiteid valimispettuse kohta ta tagasi ei võtnud. Rahvamass suudeti Kapitooliumist sama õhtu jooksul välja ajada. Valijameestekogu häälte kinnitamine jätkus samal õhtul ning jõudis järgmisel hommikul lõpuni, Pence kuulutas, et Biden ja asepresidendikandidaat Kamala Harris saavad võimule 20. jaanuaril. Pärast mitmete valitsusliikmete tagasiastumist ning teiste poolt surve alla sattumist avaldas Trump, et pooldab võimu rahumeelset üleminekut.

Sündmustikku saatis laialdane hukkamõist üle kogu riigi. Senati enamuse juht Mitch McConnell nimetas tormijooksu "nurjunud ülestõusuks". Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi ja Senati vähemuse juht Chuck Schumer kutsusid Mike Pence'i üles kasutama põhiseaduse paragrahvi 25 ning ähvardasid Trumpile uuesti umbusaldust avaldada üritada. Facebook lukustas Trumpi kontod ning eemaldas juhtumiga seotud postitused, Twitter sulges Trumpi konto alguses 12 tunniks, 8. jaanuaril lõplikult.