2019.–2020. aasta Hongkongi meeleavaldused

2019.–2020. aasta Hongkongi meeleavaldused
	Osa Hongkongi-Hiina konflikt
	Meeleavaldused 12. juunil 2019.
Toimumisaeg	15. märts 2019– ; 9. juuni 2019–
Toimumiskoht	Hongkong
Tulemus	Eelnõu menetlemine peatati 15. juunil; Politsei lõpetas 12. juuniks meeleavalduste kutsumise "mässuks"; Eelnõu võeti 23. oktoobril ametlikult tagasi;
Osalised
Meeleavaldajad ; (ühtse juhita) Tsiviil-inimõiguste rinne ; Demokraatiameelsete laager Demosistō; Lokalistid; Iseseisvuslased Üliõpilastest lokalistid; Iseseisev üliõpilasühing; Avalike ülikoolide üliõpilasühingud ; Töölised erinevatest sektoritest ; Mitmed usklikud organisatsioonid	Võimud Hongkong ; Hongkongi valitsus Sekretariaat; Täidesaatev nõukogu; Politsei; Pekingimeelne laager Hongkongi kaitsjate liit; Politihk Social Strategic; Hongkongi kaitse kampaania; Toetus Hiina ; Hiina Rahvavabariigi kesknõukogu Hongkongi ja Macau suhete büroo; Hongkongi koostöö büroo; Riikliku julgeoleku ministeerium; Hiina kaitseministeerium; Hiina Kommunistlik Partei Hongkongi ja Macau asjade kesk-koordinatsioonigrupp; Ühinenud esimene tööosakond; Triaadid (kahtlustatud)
Väejuhid või liidrid
Meeleavaldajad ; Keskne juht puudub	Valitsus Carrie Lam ; Matthew Cheung ; Teresa Cheng ; John Lee ; Stephen Lo ; Chris Tang
	Hukkunud 1 hukkunud meeleavalduste käigus; 1 hukkunuga õnnetusjuhtum; 9 enesetappu ; Haavatud; 2000+ (15. augusti 2019 seisuga) ; Kinnipeetud; 4491 (18. novembri 2019 seisuga);

2019.–2020. aasta Hongkongi meeleavaldused on käimasolev protestiliikumiste seeria, mis sai alguse vastumeelsusest Hongkongi valitsuse algatatud väljaandmiseelnõule. Eelnõuga oleksid kohalikud võimud saanud õiguse kinni pidada ja muudele riikidele (sh Taiwanile ja Mandri-Hiinale), millega veel eraldi väljaandmislepinguid sõlmitud pole, välja anda seal tagaotsitavaid kurjategijaid. Meeleavaldajad kartsid, et eelnõuga püütakse Hongkongi elanikele ja külastajatele peale suruda Mandri-Hiina seaduseid ning õõnestada erihalduspiirkonna autonoomiat ja hongkonglaste tsiviilõiguseid. Aja möödudes avaldasid meeleavaldajad viis nõuet: väljaandmiseelnõu tagasi võtmine; protestide käigus aset leidnud väidetava politseivägivalla uurimine; arreteeritud meeleavaldajate vahi alt vabastamine; ametlike avalduste, milles nimetati meeleavaldusi "mässuks" tagasi võtmine ning tegevjuht Carrie Lami tagasiastumine koos üldvalimiste kehtestamisega järgmiste seadusandliku nõukogu koosseisude ja tegevjuhtide valimiseks.

9. juunil 2019 võttis üle miljoni inimese osa eelnõu-vastasest protestimarsist.^[4] Meeleavaldusest polnud valitsusele mõju ning uuesti koguneti 12. juunil seadusandliku nõukogu hoonete ees, et takistada eelnõu minekut teisele lugemisele.^[5] Alguses rahumeelne meeleavaldus eskaleerus vägivaldseks kokkupõrkeks protestijate ja pisargaasi ning kummikuulidega varustatud politseinike vahel. Vaid päev pärast eelnõu peatamist toimus 16. juunil veel suurem protestimarss, sellel korral avaldati meelt, kuna süüdistati politseid liigses jõu kasutamises eelmisel protestiüritusel. Meeleavalduste pöördepunktiks peetakse 1. juulil, Hongkongi Hiinale üleandmise 22. aastapäeval, aset leidnud tormijooksu seadusandliku nõukogu hoonele.^[6]^[7] Juulis ja augustis meeleavaldused jätkusid ning teated vägivaldsetest kokkupõrgetest tihenesid. Rahutustesse olid mässitud politseinikud, mõlema poole meeleavaldajad, väidetavalt kuritegelikud triaadi-ühendused, ning iga Hongkongi osa elanikud. Protestide eskaleerumisele aitasid kaasa laiaulatuslikud politseioperatsioonid, süüdistused politseivägivallaga seoses, politsei tegevusetus, kui väidetavad triaadiliikmed 21. juulil Yuen Longis meeleavaldajaid ründasid ning 31. augustil aset leidnud tormijooks Prints Edwardi metroopeatusele.^[8]

Lam peatas eelnõu menetlemise 15. juunil ning nimetas 9. juulil eelnõud "surnuks", kuid keeldus seda tagasi võtmast.^[9] Suureskaalalised meeleavaldused toimusid 1. oktoobril, Hiina Rahvavabariigi 70. aastapäeval; samal päeval sai 18-aastane meeleavaldaja kuulitabamusest haavata.^[10] Et protestijaid ohjeldada, kuulutas Carrie Lam 4. oktoobril, kasutades eriolukordade seadust, välja maskikeelu, mis aga valas õli tulle ning andis oktoobriks meeleavaldustele uue hoo; novembris otsustas ülemkohus, et keeld on põhiseaduse vastane.^[11]^[12] Väljaandmiseelnõu võeti lõpuks tagasi 23. oktoobril, kuid valitsus keeldus vastu tulemast meeleavaldajate ülejäänud neljale soovile.^[13]

Rahutusi on laialdaselt peetud kindla juhita rahvameeleavaldusteks. Protestijad on valitsuse mõjutamiseks kasutanud erinevaid strateegiaid, millega on küsitluste põhjal kukutatud elanike usaldus valitsuse ja politsei suhtes madalaimale tasemele pärast 1997. aastal toimunud üleandmist. Hiina keskvalitsus on nimetanud proteste Hiina-aja Hongkongi suurimaks kriisiks. Meeleavaldused on nõudnud kaks inimelu (millest üks õnnetuse tagajärjel) ning põhjustanud mitmeid enesetappe.