Hiina valitsus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See artikkel See artikkel räägib Hiina Rahvavabariigi valitsusest. Taiwani ehk Hiina Vabariigi valitsuse kohta vaata artiklit Hiina Vabariigi valitsus. Ajalooliste Hiina valitsuste kohta vaata artiklit Hiina valitsus (täpsustus). Praeguse Hiina keskvalitsuse kohta vaata artiklit Li Keqiangi valitsus.

Hiina Rahvavabariigi valitsus (hiina keeles 中华人民共和国政府, pinyinis Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó Zhèngfǔ) tähendab Hiina Rahvavabariigi (HRV) riigivõimu, mida teostab Hiina Kommunistlik Partei (HKP).[1] See koosneb seadusandlikust, täidesaatvast, sõjalisest ning järelevalve- ja prokuratuuriharust.

Ametlikult on kõrgeim riigiorgan Riiklik Rahvakongress (RRK), millel on kontroll põhiseaduse, tavaseaduste ja teiste valitsusasutuste ametnike määramise üle. Seadusandlik kogu koguneb iga aasta märtsis kaheks nädalaks ning vaatab üle suuremad muudatused poliitikas, seadustes, eelarves ning tähtsamad personalimuudatused. Põhiseaduslikkuse järelevalve, põhiseaduse ja muude seaduste tõlgendamise ja enamiku seaduste vastuvõtmisega tegeleb permanentne seadusandlik kogu, Riikliku Rahvakongressi Alaline Komitee (RRKAK). President on tseremoniaalne riigipea, kes teeb RRKAK-ga koostööd, kuid määrab iseseisvalt peaministri. RRK valib asepresidendi, kellel ei ole endal mingit võimu ning kes tegeleb presidendi toetamisega.

Riiginõukogu ehk Rahva Keskvalitsus on HRV täitevorgan, mida juhib peaminister. Peale peaministri on Riiginõukogus asepeaministrid, viis riiginõunikku, peasekretär, 26 ministrit ja muud valitsustasemel asutuse juhti. Riiginõukogu esitab RRK-le enamuse seaduseelnõudest, eelnõud on eelnevalt saanud ka Hiina Kommunistliku Partei Poliitbüroo Alalise Komitee, mida juhib Hiina Kommunistliku Partei peasekretär, heakskiidu. Kuigi RRK võtab üldiselt keskvalitsuse eelnõud automaatselt vastu, on RRK viimastel aegadel hakanud enda võimu rohkem peale suruma ning seadustesse omapoolseid muudatusi pakkunud. Näiteks pole Riiginõukogul ja HKP-l õnnestunud RRK-st läbi suruda kütuseatsiisi, millega tahetakse rahastada kiirteede ehitust.[2][3]

Hiina õiguskaitsesüsteem teostab prokuratuuri ja kohtu ülesandeid. Hiina kohtusüsteemi haldab Rahva Ülemkohus (RÜK), mida juhib ülemkohtunik. Rahva Ülemprokuratuur (RÜP) viib läbi riiklikku süüdistust. Aastal 2018 asutati RÜK ja RÜP-ga samal tasemel olev Riiklik Järelevalvekomisjon (RJK), mille ülesandeks on pidada järelevalvet HKP ja riigiorganite sisesele korruptsioonile.

Kaheksakümnendatel tõusis teemaks partei ja riigi funktsioonide eraldamine, otsustati, et partei seab paika liikumissuunised ning riigivõim viib need täide. Üheksakümnendatel need püüdlused jäeti ning sellest ajast on partei juhid ka riigi juhid, kahest paralleelvõimust tehti üks keskvõim. Madalamatel haldustasemetel on proovitud parteid ja riiki lahutada ning kahe konkureeriva võimu ametnike vahel tekivad tihti tülid, see aitab mõnes mõttes kaasa võimude tasakaalustamisele.

Riigihaldus toimub erineval viisil erihalduspiirkondades Hongkongis ja Macaus, kus riiklikud seadused üldiselt ei kohaldu ning autonoomsetes piirkondades, kus Nõukogude Liidu eeskujul on kohalik riiklik tippametnik kohalikust rahvusrühmast ning kohalik partei tippametnik hiinlane.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Wang, Peijie (2015). "State structure and organs of state power". China's governance: Across vertical and horizontal connexions. SpringerBriefs in Political Science. Plymouth: Springer. lk 3–12. ISBN 9783319459127. doi:10.1007/978-3-319-45913-4_1. 
  2. China bites the bullet on fuel tax. Rsc.org (2009-01-01). Vaadatud 21. juulil 2013.
  3. Bbc News. BBC News. Vaadatud 21. juulil 2013.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]