1922. aasta Rootsi alkoholikeelureferendum

27. augustil 1922 toimus Rootsis referendum, mille poolthääletamisel oleks riigis keelatud alkohoolsete jookide müük.

1766. aastal, peale mitmeid ebaõnnestunud katseid alkoholitarbimise piiramiseks otsustas Rootsi kuningas Adolf Fredrik kõik piirangud tühistada, mispeale hakkasid pea kõik majapidamised Rootsis alkoholi tootma ja müüma. 19. sajandi alguseks oli alkohol rootslaste seas vägagi populaarne – väidetavalt eksisteeris riigis siis ligi 175000 kodust piiritusetehast, kus suur hulk teravilja ja kartuleid, mida muidu oleks kasutatud toiduks, läks alkoholi tootmisele. On arvatud, et enamus rootsi mehi olid toona alkoholi liigtarbijad, samas naised tavaliselt ei joonud, kuna seda peeti sobimatuks.

Karskusseltsid hakkasid Rootsis tekkima 1830. aastatel, 1850. aastal tulid esimesed riiklikud alkoholiregulatsioonid. 1870. aastal otsustati, et kõik alkoholist saadavad tulud peavad minema riigikassasse. 20. sajandi alguses oli Põhjamaades (välja arvatud Taani) tugev karskusliikumine, mis mõjutas väga ka Põhjamaade poliitikat, ka Rootsi ei olnud erand. Esimese maailmasõja ajal seati Rootsis sisse esimesed alkoholinormid, oste hakati registreerima. Lubatud oli osta kuni kaks liitrit viina iga kolme kuu tagant, õlu suurema kui 3,6% alkoholisisaldusega oli keelatud. Peale sõda jätkus alkoholi normeerimine Bratti süsteemi alusel.

Referendumil tegid mõlema poole toetajad rohkelt propagandapostreid, millest kuulsaim oli ilmselt kunstnik Albert Engströmi poster keelustamise vastu.

Referendumi ajal oli Rootsis 3 302 483 hääleõiguslikku kodanikku, valimas käis 1 820 452 (55,12%). Kehtetuid hääli: 6223 (0,34%)

Lään	Kokku				Mehed				Naised
	Poolt	%	Vastu	%	Poolt	%	Vastu	%	Poolt	%	Vastu	%
Stockholmi linn	21 928	13.46	141 034	86.54	7 680	9.95	69 503	90.05	14 248	16.61	71 531	83.39
Stockholmi	24 626	33.06	49 854	66.94	10 732	26.17	30 272	73.83	13 894	41.50	19 582	58.50
Uppsala	21 834	48.97	22 749	51.03	9 719	40.67	14 179	59.33	12 115	58.57	8 570	41.43
Södermanlandi	28 255	48.10	30 488	51.90	12 386	37.50	20 646	62.50	15 869	61.72	9 842	38.28
Östergötlandi	50 686	56.25	39 422	43.75	22 418	45.74	26 598	54.26	28 268	68.79	12 824	31.21
Jönköpingi	68 757	81.52	15 591	18.48	31 749	73.40	11 505	26.60	37 008	90.06	4 086	9.94
Kronobergi	20 671	47.07	23 249	52.93	9 985	39.18	15 497	60.82	10 686	57.96	7 752	42.04
Kalmari	24 590	41.93	34 059	58.07	11 389	33.48	22 624	66.52	13 201	53.58	11 435	46.42
Gotlandi	6 875	37.31	11 550	62.69	3 010	28.44	7 573	71.56	3 865	49.29	3 977	50.71
Blekinge	13 358	40.31	19 781	59.69	6 086	31.62	13 162	68.38	7 272	52.35	6 619	47.65
Kristianstadi	27 205	44.74	33 605	55.26	12 393	35.30	22 718	64.70	14 812	57.64	10 887	42.36
Malmöhusi	29 470	19.42	122 295	80.58	11 618	13.89	72 046	86.11	17 852	26.21	50 249	73.79
Hallandi	10 872	25.07	32 501	74.93	4 692	19.39	19 503	80.61	6 180	32.22	12 998	67.78
Göteborgi ja Bohusi	34 931	27.14	93 777	72.86	14 600	21.41	53 580	78.59	20 331	33.59	40 197	66.41
Älvsborgi	46 439	48.66	48 998	51.34	19 961	38.41	32 004	61.59	26 478	60.91	16 994	39.09
Skaraborgi	41 362	55.09	33 719	44.91	18 782	44.46	23 458	55.54	22 580	68.76	10 261	31.24
Värmlandi	57 430	66.35	29 120	33.65	26 056	55.11	21 223	44.89	31 374	79.89	7 897	20.11
Örebro	44 538	63.53	25 571	36.47	19 852	52.29	18 111	47.71	24 686	76.79	7 460	23.21
Västmanlandi	30 831	58.77	21 631	41.23	13 782	47.76	15 077	52.24	17 049	72.23	6 554	27.77
Kopparbergi	60 587	70.35	25 538	29.65	27 424	59.63	18 568	40.37	33 163	82.63	6 970	17.37
Gävleborgi	58 434	70.51	24 438	29.49	26 233	59.19	18 088	40.81	32 201	83.53	6 350	16.47
Västernorrlandi	58 597	78.38	16 159	21.62	28 654	70.83	11 803	29.17	29 943	87.30	4 356	12.70
Jämtlandi	29 485	72.59	11 135	27.41	14 481	63.86	8 194	36.14	15 004	83.61	2 941	16.39
Västerbotteni	43 302	81.42	9 883	18.58	21 717	74.51	7 430	25.49	21 585	89.80	2 453	10.20
Norrbotteni	34 053	79.41	8 827	20.59	16 570	71.56	6 585	28.44	17 483	88.63	2 242	11.37
Kokku	889 116	49.01	924 974	50.99	401 969	40.94	579 947	59.06	487 147	58.54	345 027	41.46

Alkoholi keelustamisele oli toetus tugevam naiste seas, lisaks ka peamiselt Stockholmist põhja pool. Keelustamise referendumil tagasilűkkamise mõjul otsustas valitsus kuiva seadust mitte kaaluda, kuni Systembolageti kaupluseketi avamiseni 1955. aastal jäi kehtima senine Bratti süsteem.