Žuvintase biosfäärikaitseala
Žuvintase biosfäärikaitseala (leedu keeles Žuvinto biosferos rezervatas) on biosfäärikaitseala Leedus Lazdijai ja Alytuse rajoonis ning Marijampolė omavalitsuse territooriumil. Looduskaitseala administratsioon asub Aleknonysi külas aadressil Kampelių g. 10.
Žuvintase biosfäärikaitseala pindala on 18 490 hektarit.
Žuvintase biosfäärikaitseala asub Leedu lõunaosas. See asutati 1937. aastal looduskaitsealana, et kaitsta Žuvintase järve ja selle ümbruse soid, sealset elustikku, aga eriti linnustikku. Tegemist oli esimese kaitstava alaga Leedus. Algselt asus selle direktsioon Daukšiais.[1] Algselt oli selle pindala 5440 hektarit. See muudeti biosfäärikaitsealaks aastal 2002, ühtlasi omandas see praeguse pindala. Tänapäeval hõlmab see Žuvintase looduskaitseala, Liūliškynė looduskaitseala pindalaga 41 hektarit, Buktbalė looduskaitseala pindalaga 98 hektarit (need loodi laialehiste metsade kaitseks), 66 hektari suuruse Liepakojase botaanilise kaitseala (loodud haruldaste liikidega puisniidu kaitseks), 199 hektari suuruse Paželsviai botaanilis-zooloogilise kaitseala (loodud laialehise metsa ja sanglepametsa kaitseks), 204 hektari suuruse Želsva botaanilis-zooloogilise kaitseala (loodud laialehise metsa ja sealse elustiku kaitseks), 410 hektari suuruse Žaltyciai botaanilis-zooloogilise kaitseala (loodud eutrofeerunud järve ja sealse elustiku kaitseks), 1479 hektari suuruse Amalva botaanilis-zooloogilise kaitseala (loodud Žuvintase soodega külgneva Amalva soo kaitseks) ja 730 hektari suuruses Kiaulyčiai (loodud Žuvintase soodega külgnevate soode elustiku kaitseks).[2]
Kaitsealale jääb Varnupiais asuv jatvingite linnamägi koos selle juures asunud muinasasulaga. Vanu kalmeid ja kalmistuid on kaitsealal üheksa. Kaitse all on ka Daukšiai kirik ja Riečiai kirik.[3]
Biosfäärikaitsealal on kolm järve. Soodest on tähtsamad Žuvintase ja Amalva soo. Neis mõlemas on valdav madalsoo, ent esineb ka raba. Žuvintase rabas on turbakihi paksus suisa kaheksa meetrit. [4] Sealsetes metsades kasvavad valdavalt männid, sanglepad ja kased. Valdavalt Žuvintase järve ümbruskonnas on ka 600 hektarit niitusid.
Biosfäärikaitsealalt on leitud 105 vetikate, 108 sammalde, 107 seente ja ligi 600 soontaimede liiki.[5] Kaitsealal elab 45 liiki imetajaid, 5 liiki roomajaid, 10 liiki kahepaikseid ja 22 liiki kalu. 30 vaatlusaasta kestel on Žuvintase järvel kohatud 234 liiki linde. Järve ümber asuvad niidud on üks kahest paigast Leedus, kus pesitseb tarna-roolind. Sealt on avastatud ka 2000 liiki putukaid.[6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Žuvinto biosferos rezervatas
- ↑ "Biosfäärikaitseala Leedu kaitsealade registris". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. oktoober 2019. Vaadatud 25. detsembril 2018.
- ↑ Žuvinto biosferos rezervatas
- ↑ Žuvinto biosferos rezervatas
- ↑ Žuvinto biosferos rezervatas
- ↑ Žuvinto biosferos rezervatas
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Žuvintase biosfäärikaitseala koduleht (leedu keeles)
- Biosfäärikaitseala Leedu kaitsealade registris (leedu keeles)
- Kaitseala YouTube'is