Mine sisu juurde

Ülemaailmne merehäda ja -ohutuse süsteem

Allikas: Vikipeedia
Digitaalse valikkutsungi (DCS) ekraan, millel on (simuleeritud) hädakutse. DCS on GMDSSi põhiline komponent
GMDSSi nõuete kohaselt peavad laevad olema varustatud avariipoidega. Pildil esimese põlvkonna poid.

Ülemaailmne merehäda ja -ohutuse süsteem (Global Maritime Distress and Safety System; GMDSS) on ülemaailmne ohutusprotseduuride, seadmete ja sideprotokollide kogum, millega suurendatakse ohutust ning hõlbustakse merehätta sattunud laevade hädakutsete edastamist.[1] Süsteemi on välja töötanud ÜRO Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO).

GMDSSi nõuded rahvusvahelistes vetes seilavatele laevadele on kirjeldatud SOLAS konventsiooni IV peatükis.[2] See täiendab 1979. aastal vastu võetud rahvusvahelist mereotsingu ja -pääste konventsiooni (ICMSaR), sest kirjeldab erinevad tehnilised lahendused mille abil saab ICMSaR toimida.[3]

GMDSS koosneb mitmest süsteemist, mis on ette nähtud järgmiste funktsioonide täitmiseks: läheduses ja kaldal asuvate laevade hoiatamine (sealhulgas merehätta sattunud laeva asukoha määramine),  otsingu- ja päästetööde koordineerimine, asukoha määramine, mereohutusteated, üldine side ja laevadevaheline side. Konkreetsed nõuded sõltuvad pigem laeva tegevuspiirkonnast kui selle tonnaažist. GMDSS on kasutusel olnud alates 1992. aastast.[4]

Lõbusõidulaevad ei pea küll täitma GMDSS-i nõudeid, kuid on aina enam hakanud kasutama süsteemi digitaalset valikkutsungit (DSC), mis on GMDSSi osa. Alla 300 GT laevadele ei kehti GMDSS nõuded.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Maritime safety: weather and navigation". GOV.uk. Vaadatud 24. mail 2024.
  2. "SOLAS requirement for Global Maritime Distress Safety System (GMDSS)". Marine Insight. Vaadatud 28. mail 2024.
  3. "Shipping Emergencies - Search and Rescue and the GMDSS" (PDF). IMO. Vaadatud 28. mail 2024.
  4. "Introduction / History". IMO. Vaadatud 24. mail 2024.