Ülekurss

Allikas: Vikipeedia

Ülekurss on aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu.[1]

RTJ 2 järgi on ülekurss "Tehingutel omaaktsiatega aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe; omaaktsiate kustutamisel aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe; (miinus) aktsiatehingutega seotud otsekulud. Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimuvate äriühenduste puhul – vahe soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahel."

RTJ 2 järgi on ülekursi arvestuspõhimõte "aktsiate või osade emiteerimisel saadud tasu õiglane väärtus (millest on maha arvatud aktsiate emiteerimisega kaasnevad kulutused), miinus emiteeritud aktsiate või osade nimiväärtus. Tagasiostetud aktsiate müügil aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe. Tagasiostetud aktsiate tühistamisel aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe. Kirje “Ülekurss” saldo ei saa olla negatiivne. Juhul kui kirjel “ülekurss” eelnevalt kajastatud positiivne jääk ei ole piisav aktsiatehingute käigus tekkinud vahede mahaarvamiseks, kajastatakse positiivset saldot ületavad vahed kirje “Eelmiste perioodide jaotamata kasum” vähendusena."

Ülekurssi võib kasutada [2]:

1) "aktsiaseltsi kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvel;"

2) "aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel."

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Rahandusministeerium (20.12.2018). "RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes". Riigi Teataja. Originaali arhiivikoopia seisuga 13.05.2020. Vaadatud 15.12.2019.
  2. Riigikogu (28.02.2019). "Äriseadustik". Riigi Teataja. Vaadatud 15.12.2019.