Ämblik-kilpkonn

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ämblik-kilpkonn (Pyxis arachnoides)

Ämblik-kilpkonn (Pyxis arachnoides) kuulub klassi Roomajad, perekonda kumerkilpkonlased.[1] Kumerkilpkonlaste sugukonda kuulub 6 perekonda.[2]

Välimuse kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Ämblik-kilpkonn on oma nime saanud oma kilbil oleva mustri järgi, mis meenutab ämblikuvõrku. Roomaja pea on tumepruunikas kollaste laikudega, jalad ja saba on pruunid ning kilp tumepruuni-kollase kirju. Isasloomad on emasloomadest väiksemad, kuid nende saba on selle eest jämedam.[1] Kumerkilpkonlastele iseloomulikult on ämblik-kilpkonnal varbad kokku kasvanud, jättes vabaks ainult küünised.[2]

Ämblik-kilpkonna karp võib kasvada kuni 17 sentimeetri suuruseks, emasloomade pikkus on tavaliselt kuni 12 cm ja isasloomadel 11 cm. Madagaskaril olevatest neljast endeemliigist on ta väikseim. Ka kogu maailma suhtes on tegu ühe väikseima liigiga.[1] Ämblik-kilpkonn on ainus kilpkonn, kellel on liigendiga rinnakilp.[3]

Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Ämblik-kilpkonnade elupaigaks on Madagaskari lõunarannik.[3] Kilpkonn asustab 10-50 km rannikust sisemaale poole. Eelistavad liivaseid ja ogalise taimestikuga alasid. Kivised piirkonnad neile ei meeldi.[4]

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Kilpkonnad veedavad aastast 6-8 kuud liiva sees uinunud olekus. Aktiivsete kuude jooksul munevad emased korraga 1 muna. Loomaaia tingimustes munevad emased ühe aktiivse perioodi jooksul kuni 3 korda. Looduslikes tingimustes ei ole munade arv kindlaks tehtud. Munade koorumine võtab aega 220-250 päeva. Koorunud pojad on 2,5-3 cm pikad. Ämblik-kilpkonnad saavutavad suguküpsuse 6-12 aastaselt. Eluajaks arvatakse sellele kilpkonnale 70 aastat.[3]

Vaenlased[muuda | muuda lähteteksti]

Looduses on Ämblik-Kilpkonnade vaenlasteks röövlinnud, fossad ja maod.[3] Vaenlase kallaletungi korral saab ta kilprüü eesosa sulgeda.[2]

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Looduses toitub ämblik-kilpkonn murust, noortest lehtedest, juurtest ning ka sõnnikus olevatest putuka vastsetest. Loomaaedades elavaid kilpkonni toidetakse köögiviljade ja kilpkondadele mõeldud küpsistega.[3]

Kaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Kilpkonna eripärad muudavad ta kollektsionääride jaoks ahvatlevaks ja illegaalsel lemmiklooma turul populaarseks. Ämblik-kilpkonnade korjamine looduslikust elupaigast müümiseks on keelatud, aga smuugeldamist esineb ikka suurtes kogustes. Suureks ohuks liigile on ka elupaikade kadumine. Kilpkonna elupaiku ohustavad tulekahjud, põllumajandus, sõe tootmine, populatsiooni kasv Madagaskaril ja invasiivsed liigid. Väikest rolli liigi kadumises mängib ka kohalik kilpkonnade korjamine, aga võrreldes teiste ohuteguritega on selle mõju väike.  Paljud loomaaiad osalevad Madagaskari Ämblik Kilpkonna liigi ellujäämis plaanis, mis üritab läbi hariduse ja põhjalikuma uurimistöö käigus tagada liig säilimise.[3] Kuulub Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) punasesse nimekirja.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Spider tortoise - Smithsonian’s National Zoo & Conservation Biology Institute".
  2. 2,0 2,1 2,2 Andrei G. Bannikov, I. S. Darjevski, M. N. Denissova... jt. (1985). Loomade elu. 5. köide, Kahepaiksed ja roomajad. Tallinn. Lk 127. 
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 "Spider tortoise - Utah’s Hogle Zoo".
  4. 4,0 4,1 "Baby Spider Tortoise - National Geographic".