Ämblik-kilpkonn

Allikas: Vikipeedia
Ämblik-kilpkonn

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Roomajad Reptilia
Selts Kilpkonnalised Testudines
Sugukond Kumerkilpkonlased Testudinidae
Perekond Pyxis
Liik Ämblik-kilpkonn
Binaarne nimetus
Pyxis arachnoides
Bell, 1827

Ämblik-kilpkonn (Pyxis arachnoides) on kumerkilpkonlaste sugukonda kuuluv ohustatud kilpkonnaline.[2]

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Ämblik-kilpkonn on nimetuse saanud oma kilbil oleva mustri järgi, mis meenutab välimuselt ämblikuvõrku. Roomaja pea on tumepruunikas ning kollaste laikudega, jalad ja saba on pruunid, kilp tumepruuni-kollasekirju. Isasloomad on emasloomadest väiksemad, see-eest nende saba on jämedam.[2] Kumerkilpkonlastele iseloomulikult on ämblik-kilpkonnal varbad kokku kasvanud – selgelt eralduvad vaid küünised.[3] Lisaks on ämblik-kilpkonn ainus kilpkonnaliik, kellel on liigendiga rinnakilp.[4]

Ämblik-kilpkonna karp võib kasvada kuni 17 cm pikkuseks. Emasloomade pikkus on tavaliselt kuni 12 cm, isasloomad on aga kuni 11 cm pikad. Tegu on ühe maailma väikseima kilpkonnaliigiga – Madagaskaril levinud neljast endeemsest kilpkonnalisest on ämblik-kilpkonn kõige pisem liik.[2]

Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Ämblik-kilpkonnade looduslik elupaik on Madagaskari lõunarannik.[4] Liik asustab 10–50 km raadiuses rannikust sisemaale jäävat ala, eelistades liivaseid ja okkalise taimestikuga alasid. Kivistes piirkondades näeb ämblik-kilpkonni harva.[5]

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Ämblik-kilpkonnad saavutavad suguküpsuse 6–12-aastaselt. Täiskasvanud kilpkonnad veedavad 6–8 kuud aastast liiva sees uinunud olekus. Aktiivsete kuude jooksul munevad emased isendid korraga 1 muna. Looduslikes tingimustes ei ole suudetud kindlaks teha, mitu muna üks isend aastas kokku muneb, ent on teada, et loomaaia tingimustes elavad emased munevad aktiivse perioodi jooksul maksimaalselt 3 korda. Munade koorumine võtab aega 220–250 päeva ning koorunud pojad on 2,5–3 cm pikad. Ämblik-kilpkonna eluiga on ligikaudu 70 aastat.[4]

Vaenlased[muuda | muuda lähteteksti]

Looduses on ämblik-kilpkonnade vaenlasteks röövlinnud, fossad ja maod.[4] Vaenlase kallaletungi korral sulgeb kilpkonn oma kilprüü eesosa, et end rünnaku eest kaitsta.[3]

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Looduses toitub ämblik-kilpkonn rohust, noortest lehtedest, puujuurtest ning sõnnikus leiduvatest putukavastsetest. Loomaaedades elavaid kilpkonni toidetakse lisaks veel köögiviljade ja spetsiaalsete, kilpkonnadele mõeldud küpsistega.[4]

Kaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Liigiomased eripärad muudavad ämblik-kilpkonna kollektsionääridele väga ahvatlevaks. Ehkki nii ämblik-kilpkonnade korjamine looduslikust elupaigast kui ka nende müük on keelatud, kaubeldakse kilpkonnadega illegaalsetel lemmikloomaturgudel siiani, ning kuna kilpkonnad osutuvad populaarseks, viiakse loomi salakaubana Madagaskarilt välja suurtes kogustes.

Liigi säilimist ohustab suuresti ka elupaikade kadumine: elupaiku laastavad tulekahjud, põllumajandus, söe tootmine, inimpopulatsiooni kasv ja Madagaskarit asustavad invasiivsed liigid.

Kilpkonnade kaitsmiseks loodud Madagaskari ämblik-kilpkonna liigi säilitamise kavas, millega soovitakse hariduse ja põhjalikuma uurimistöö kaudu tagada liigi säilimine, osalevad mitmed loomaaiad üle maailma.[4]

Ämblik-kilpkonn kuulub ka Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) punasesse nimekirja kriitilises seisundis liigina.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Leuteritz, T.; Walker, R. (2020). Pyxis. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2020.
  2. 2,0 2,1 2,2 "Spider tortoise - Smithsonian's National Zoo & Conservation Biology Institute".
  3. 3,0 3,1 Bannikov, A. G.; Darjevski, I. S.; Denissova, M. N. jt. (1985). Loomade elu. 5. köide, Kahepaiksed ja roomajad. Tallinn. Lk 127.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 "Spider tortoise - Utah's Hogle Zoo". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. november 2021. Vaadatud 29. novembril 2021.
  5. 5,0 5,1 "Baby Spider Tortoise - National Geographic".