Ämblik-kilpkonn

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ämblik-kilpkonn
Spider tortoise (Pyxis arachnoides archnoides) Tsimanampetsotsa.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Roomajad Reptilia
Selts Kilpkonnalised Testudines
Sugukond Kumerkilpkonlased Testudinidae
Perekond Pyxis
Liik Ämblik-kilpkonn
Binaarne nimetus
Pyxis arachnoides
Bell, 1827

Ämblik-kilpkonn (Pyxis arachnoides) on kumerkilpkonlaste sugukonda kuuluv kilpkonnaline.[2]

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Ämblik-kilpkonn on nimetuse saanud oma kilbil oleva mustri järgi, mis meenutab ämblikuvõrku. Roomaja pea on tumepruunikas kollaste laikudega, jalad ja saba on pruunid ning kilp tumepruuni-kollasekirju. Isasloomad on emasloomadest väiksemad, kuid nende saba on selle eest jämedam.[2] Kumerkilpkonlastele iseloomulikult on ämblik-kilpkonnal varbad kokku kasvanud, jättes vabaks ainult küünised.[3]

Ämblik-kilpkonna karp võib kasvada kuni 17 sentimeetri suuruseks, emasloomade pikkus on tavaliselt kuni 12 cm ja isasloomadel 11 cm. Madagaskaril levinud neljast endeemsest kilpkonnalisest on ta väikseim. Ka maailmas on tegu ühe väikseima kilpkonnaliigiga.[2] Ämblik-kilpkonn on ainus kilpkonn, kellel on liigendiga rinnakilp.[4]

Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Ämblik-kilpkonnade elupaigaks on Madagaskari lõunarannik.[4] Kilpkonn asustab 10–50 km rannikust sisemaale poolt. Eelistavad liivaseid ja ogalise taimestikuga alasid. Kivised piirkonnad neile ei meeldi.[5]

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Kilpkonnad veedavad aastast 6–8 kuud liiva sees uinunud olekus. Aktiivsete kuude jooksul munevad emased korraga 1 muna. Loomaaia tingimustes munevad emased ühe aktiivse perioodi jooksul kuni 3 korda. Looduslikes tingimustes ei ole munade arv kindlaks tehtud. Munade koorumine võtab aega 220–250 päeva. Koorunud pojad on 2,5–3 cm pikad. Ämblik-kilpkonnad saavutavad suguküpsuse 6–12-aastaselt. Eluajaks arvatakse sellele kilpkonnale 70 aastat.[4]

Vaenlased[muuda | muuda lähteteksti]

Looduses on Ämblik-Kilpkonnade vaenlasteks röövlinnud, fossad ja maod.[4] Vaenlase kallaletungi korral saab ta kilprüü eesosa sulgeda.[3]

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Looduses toitub ämblik-kilpkonn rohust, noortest lehtedest, juurtest ning ka sõnnikus leiduvatest putukavastsetest. Loomaaedades elavaid kilpkonni toidetakse köögiviljade ja kilpkonnadele mõeldud küpsistega.[4]

Kaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Kilpkonna eripärad muudavad ta kollektsionääride jaoks ahvatlevaks ja illegaalsel lemmiklooma turul populaarseks. Ämblik-kilpkonnade korjamine looduslikust elupaigast müümiseks on keelatud, aga siiski veetakse neid salakaubana välja suurtes kogustes. Suureks ohuks liigile on ka elupaikade kadumine. Kilpkonna elupaiku ohustavad tulekahjud, põllumajandus, söe tootmine, populatsiooni kasv Madagaskaril ja invasiivsed liigid. Väikest rolli liigi kadumises mängib ka kohalik kilpkonnade korjamine, aga võrreldes teiste ohtudega on selle mõju väike. Paljud loomaaiad osalevad Madagaskari ämblik-kilpkonna liigi säilitamise kavas, mis üritab läbi hariduse ja põhjalikuma uurimistöö käigus tagada liigi säilimise.[4]

Kuulub Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) punasesse nimekirja äärmiselt ohustatud liigina.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Leuteritz, T. & Walker, R. (2020). Pyxis. IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2020.
  2. 2,0 2,1 2,2 "Spider tortoise - Smithsonian's National Zoo & Conservation Biology Institute".
  3. 3,0 3,1 Andrei G. Bannikov, I. S. Darjevski, M. N. Denissova... jt. (1985). Loomade elu. 5. köide, Kahepaiksed ja roomajad. Tallinn. Lk 127.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 "Spider tortoise - Utah's Hogle Zoo".
  5. 5,0 5,1 "Baby Spider Tortoise - National Geographic".