Ämari vangla
| Asutatud | 1994 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 2007 |
| Tüüp | kinnine, laagertüüpi vangla |
| Eesmärk | vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht |
| Asukoht | Rummu alevik, Harju maakond |
| Ämari vangla direktor |
Gunnar Bergvald (1996–2003[1]) Toomas Ernits Arvi Laide[2] |
| Peaorgan | Justiitsministeerium |
| Emaorganisatsioon | Justiitsministeeriumi vanglate osakond |
Ämari vangla oli vangla Harju maakonnas tänase Lääne-Harju valla territooriumil Rummus. See lõpetas tegevuse 1. novembril 2007, kui see liideti Murru vanglaga[3][4].
Vangla ülesanded
[muuda | muuda lähteteksti]Vangla ülesandeks oli vastavalt põhimäärusele:
- korraldada kinnipeetavate kinnipidamine;
- suunata kinnipeetavad õiguskuulekale käitumisele;
- kavandada kinnipeetava karistuse täideviimine;
- tagada kinnipeetavatele tervislik eluruum, toit ja riietus;
- korraldada kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamine;
- korraldada kinnipeetavatele sotsiaalhoolekanne, huvialategevus ja raamatukoguteenuse osutamine ning kinnipeetavate usuliste vajaduste rahuldamine;
- suunata kinnipeetavaid hariduse omandamisele;
- tagada kinnipeetavate tööhõive;
- tagada kinnipeetavate vabanemiseelne ettevalmistus;
- korraldada eeluurimine seaduses sätestatud juhtudel;
- korraldada vanglas jälitustegevust;
- koguda vangla tegevust kajastavaid statistilisi andmeid ja esitada asjakohaseid aruandeid;
- majandada vanglale vallata antud riigivara;
- täita muid vanglale õigusaktidega pandud ülesandeid[5].
Ämari vanglas oli kokku viis salka (ametliku nimega eluosakonda), viis üksteisest eraldatud ühiselamu tüüpi maja, kus igas elab 80–120 vangi. Ämari vanglas oli ainult üks eluosakond (V) lukustatud kambritega, ülejäänud neli eluosakonda (I, II, III, ja IV) on aga ühiselamu tüüpi hooned. Ämari kõige rangema režiimiga osas, viiendas salgas, kus säilitati eluaegseid vange, distsiplinaarkaristust kandvaid või teistest julgeoleku kaalutlusel isoleeritud kinnipeetavaid[6]. Vanglažargoonis kutsutakse seda "valgeks majaks“. Teiste eluosakondade toad olid varustatud puidust ustega, mida ei saanud ööseks lukustada. Laagertüüpi vanglas nimetatakse kinnipeetavatele elamiseks määratud hooneid eluosakondadeks, mis sisuliselt on aga tegelikult ühiselamud. Eluruume aga tinglikult kambriteks. Ämari vanglas on ühes hoones kaks eluosakonda koos, kus asuvad eluosakonnad on üksteisest eraldatud hoone poolitamise teel koridori keskel, teistes kõikides on igas hoones üks kinnipeetavate eluosakond.
Vanglas tegeles üldhariduse andmisega (nii põhikooli kui ka gümnaasiumi osas ja nii eesti kui ka vene keeles) alguses Rummu Erikutsekool, hiljem tegeles üldhariduse andmisega Keila Ühisgümnaasium. Samuti tegeles kutsehariduse andmisega Rummu Erikutsekool. Ämari Vangla territooriumil paiknevas metallitsehhis valmistas AS Eesti Vanglatööstus töömahukaid metallkonstruktsioone, mööblit, kaminaid, ahjusid, tarvikuid jne.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]JUM-422/4
[muuda | muuda lähteteksti]| Asutatud | 1984 |
|---|---|
| Tüüp | laagertüüpi vangla |
| Eesmärk | vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht |
| Asukoht | Rummu alevik, Harju rajoon |
| Liikmed | 730 kinnipeetavat (1990[7]) |
| Juht | alampolkovnik Jaan Ilm[8] |
| Peaorgan | Eesti NSV Siseministeerium |
| Emaorganisatsioon | Eesti NSV SM Parandusliku Tööde Valitsus |
Eesti NSV Siseministeeriumi kinnipidamisasutus (JUM-422/4) pindalaga 92 743 m² valmis 15. veebruaril 1984. aastal. Vangla asus Harju rajoonis Rummu alevikus ligikaudu 9,3 hektari suuruse pindalaga valvataval maa-alal. Vangla oli mõeldud 500–550 kinnipeetavale.
PTK nr. 4
[muuda | muuda lähteteksti]| Eesmärk | vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht |
|---|---|
| Asukoht | Rummu alevik, Harju rajoon |
| Peaorgan | Eesti NSV Siseministeerium |
| Emaorganisatsioon | Kohtuotsuste Täitmise Amet |
Kinnipidamisasutuse nimetus muudeti ENSV Siseministeeriumi 17.05.1990. a käskkirjaga nr 67, Parandusliku Töö Koloonia nr. 4, moodustati Siseministeeriumi Parandusliku Töö Valitsuse baasil Kohtuotsuste Täitmise Amet.
1991. aastal toimus PTK nr. 4 rahutus, kui mitu kinnipeetavat ronisid korstna otsa, põhjuseks oli kinnipeetavate soov vanglast vabaneda
1992. aasta 11. märtsil koloonias nr. 4 alanud massiliste korratuste ajal[9] süüdati kinnipeetavate poolt põlema ühiselamu nr 2 hoone. Kahjustused olid nii suured, et hoone tunnistati kõlbmatuks ning taastamistöid suure mahu tõttu ei teostatud. 1992. aastal toimus koloonias nr. 4 pikim vanglarahutus ning kõige suurim põgenemine[10]. Koloonia nr. 4 massiline korratus põhjustas ka teistes vanglates rahutusi, olukorra lahendamiseks kasutati teiste vanglate ametnikke ja K-komandot.
Ämari vangla
[muuda | muuda lähteteksti]Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektori 03.05.1994. a käskkirjaga nr 81 nimetati kinnipidamisasutused vanglateks.
1996. aastal leidis aset rahutus Ämari Vanglas, milles osalesid 6 alkoholijoobes kinnipeetavat. Vigastati kahte vanglaametnikku ja kinnipeetavad üritasid vanglast põgeneda.
2006. aastal alustasid rohkem kui sada Ämari vangla kinnipeetavat alustasid näljastreiki, kuna nad pole rahul vangla plaaniga likvideerida vangide poolt ehitatud spordinurgad[11]
Ämari vangla liideti 1. detsembril 2007 Murru vanglaga (justiitsministri 28.09.2007. a määrus nr 39).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Vasalemma vald peab ühinemisläbirääkimisi Padise ja Nõvaga, www.harjuelu.ee, 11.03.2016
- ↑ Vägistajatest vennad varastasid Ämari vanglast elektriauto, www.postimees.ee, 14. märts 2008
- ↑ Justiitsministri määruste muutmine seoses Ämari Vangla liitmisega Murru Vanglaga
- ↑ Ämari vangla kinnistule pakkumisi ei tehtud
- ↑ Ämari Vangla põhimäärus, RTL 2001, 133, 1930.
- ↑ "'Kinnipeetavad on seal nagu pühad lehmad!“, ekspress.delfi.ee, 10.09.2003
- ↑ Poliitilised arreteerimises Eestis 1944–1988, nr 3, Memento, Tallinn, 2005 lk 296
- ↑ Kiri Patareist Eesti vangiaist praegu , Teataja : poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 11 mai 1991
- ↑ Ämari Vangla vahejuhtum 1992, https://web.archive.org/web/20200924075609/http://stud.sisekaitse.ee/
- ↑ Kalle Kitsing, VANGLARAHUTUSED: OLEMUS JA PÕHJUSED, Sisekaitseakadeemia Justiitskolledž, Tallinn 2009 lk 19
- ↑ Üle saja Ämari vangla kinnipeetava alustas näljastreiki, www.aripaev.ee, 30. november 2006
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ämari Vangla põhimäärus, RTL 2001, 133, 1930
- Ämari Vangla (seisuga 8. märts 2005, veebiarhiivist)