Mine sisu juurde

Elektrooniline maksevahend: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
Uuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Gatlin2 (arutelu | kaastöö)
3 muudatust
Uus lehekülg: ''''Elektrooniline maksevahend''' (ingl electronic payment instrument) on maksevahend, mille omaja saab käsutada oma rahalisi õigusi elektroonilistes kanalites (Runnel, 2005)....'
 
Gatlin2 (arutelu | kaastöö)
3 muudatust
Lisasin viited, muutsin vormistust
1. rida: 1. rida:
'''Elektrooniline maksevahend''' (ingl electronic payment instrument) on maksevahend, mille omaja saab käsutada oma rahalisi õigusi elektroonilistes kanalites (Runnel, 2005).
'''Elektrooniline maksevahend''' (ingl ''electronic payment instrument'') on maksevahend, mille omaja saab käsutada oma rahalisi õigusi elektroonilistes kanalites.<ref>Runnel, T. (2005). Elektroonilise maksevahendi abil omaja tahteta tehtud tehing. ''Juridica'', 6, 367-375. Loetud aadressil

<nowiki>https://www.juridica.ee/article.php?uri=2005_6_elektroonilise_maksevahendi_abil_omaja_tahteta_tehtud_tehing</nowiki></ref>

⚫
Elektrooniliste maksevahendite vahendusel saab teha erinevaid finantstoiminguid, nt maksta pangakaardiga, kasutada ning teha toiminguid internetipangas ja telefonipangas.<ref name=":0">Swedbank. (s.a.). Pangandusterminid. Loetud aadressil <nowiki>https://www.swedbank.ee/private/home/more/glossary</nowiki></ref>



⚫
Elektrooniliste maksevahendite vahendusel saab teha erinevaid finantstoiminguid, nt maksta pangakaardiga, kasutada ning teha toiminguid internetipangas ja telefonipangas (Swedbank, s.a.).
Elektroonilised maksevahendid on:
Elektroonilised maksevahendid on:
⚫
1) pangakaart,
⚫
2) internetipank,
3) telefonipank – mobiilipank,
⚫
4) digitaalraha.


⚫
# pangakaart,
⚫
# internetipank,
⚫
# telefoni– ja mobiilipank,
⚫
# digitaalraha.


⚫
== '''Pangakaart''' ==
Sisukord
⚫
Pangakaart on arveldusarve omanikule finantsasutuse väljastatud elektrooniline maksevahend, millega saab teha erinevaid kaarditehinguid.<ref name=":0" /> Pangakaarte on kahte liiki: [[deebetkaart]] ja [[krediitkaart]] .
⚫
1. Pangakaart
⚫
1.1 Viipekaart
⚫
1.2 Virtuaalkaart
2. Internetipank
⚫
3. Telefonipank, mobiilipank
⚫
4. Digitaalraha
5. Kasutatud kirjandus


⚫
Olemas on ka viipekaardid ja virtuaalkaardid, mis on edasiarendused olemasolevale deebet- ja krediitkaardile, võimaldades klientidel mugavamalt ja kiiremalt teha erinevaid maksetoiminguid pangakaardiga. <ref name=":1">Virtuaalkaart | SEB. ''(s.a''.). Loetud aadressil <nowiki>https://www.seb.ee/igapaevapangandus/krediitkaardid/virtuaalkaart</nowiki></ref> <ref name=":2">Tellige viipekaardimärgistus! (''s.a''.). Loetud aadressil


<nowiki>http://viipemaksed.ee/</nowiki></ref>
1. Pangakaart
⚫
Pangakaart on arveldusarve omanikule finantsasutuse väljastatud elektrooniline maksevahend, millega saab teha erinevaid kaarditehinguid (Swedbank, s.a.) . Pangakaarte on kahte liiki: deebetkaart (vt vikiartikkel) ja krediitkaart (vt vikiartikkel).
⚫
Olemas on ka viipekaardid ja virtuaalkaardid, mis on edasiarendused olemasolevale deebet- ja krediitkaardile, võimaldades klientidel mugavamalt ja kiiremalt teha erinevaid maksetoiminguid pangakaardiga (Virtuaalkaart | SEB, s.a.; Tellige viipekaardimärgistus!, s.a.).
⚫
Esimese krediitkaardi töötas välja John Biggins Flatbushi Rahvusvahelisest Pangast 1920ndatel. Kaart kandis nime Charge It ja seda said kasutada vaid selle panga kliendid. (Bielski, 88)
⚫
Diners Club International oli esimene asutus, kes pakkus maksevõimalust ilma sularaha või tšekita ja seda eri söögikohtades oma 200 kliendile aastal 1950 New Yorgis. Esimene üldkasutatav krediitkaart väljastati samuti Ameerika Ühendriikides 1951. aastal. Tuntumad rahvusvahelised maksekaartide kaubamärgid on Visa International ja Mastercard International. (Näitus …, 2009, lk 4)
⚫
1994. aastal hakkasid Eestis kõik suuremad pangad väljastama magnetribaga pangakaarte. Kiipkaarte hakati väljastama 2003. aastal. Rahvusvahelised pangakaardid võeti Eestis kasutusele 2000. aastal. (Näitus …, 2009, lk 4–6)


⚫
Esimese krediitkaardi töötas välja John Biggins Flatbushi Rahvusvahelisest Pangast 1920ndatel. Kaart kandis nime Charge It ja seda said kasutada vaid selle panga kliendid. <ref>Bielski, L. (2008). Eight Tech Innovations that took banking into the 21st century. ''ABA Banking Journal'', 86-89.</ref>


⚫
Diners Club International oli esimene asutus, kes pakkus maksevõimalust ilma sularaha või tšekita ja seda eri söögikohtades oma 200 kliendile aastal 1950 New Yorgis. Esimene üldkasutatav krediitkaart väljastati samuti Ameerika Ühendriikides 1951. aastal. Tuntumad rahvusvahelised maksekaartide kaubamärgid on Visa International ja Mastercard International. <ref name=":3">Eesti Pank (2009). ''Näitus „Meie igapäevane pangakaart“: 22. september 2009- 15. veebruar 2010, Narva''. Tallinn: Eesti Panga Muuseum.</ref>
1.1. Viipekaart
⚫
Viipekaart annab võimaluse kontaktivabalt ilma pangakaarti ja PIN-koodi makseterminali sisestamata sooritada toiminguid pangaautomaadis või maksta poes ostude eest. Viipemakset saab teha vaid ühe korra ostu kohta. Viipekaardiga toimingu tegemiseks peab viipekaarti viipama ettenähtud ja vastavalt märgistatud koha juures ning pangakaardi andmed loetakse automaatselt. Viipemakseid saab teha igal pool, kus viipemakse märk üleval. Välisriigis viipekaardiga makstes peab enne välja selgitama sihtriigi viipemakse tingimused, kuna viipemaksetele on igas riigis kehtestatud oma limiit. Viipemakse limiite või selle funktsiooni väljalülitamist saab seadistada interneti- või telefonipangas. (Tellige viipekaardimärgistus!, s.a.)
⚫
Viipemaksekaarte hakati Eestis kasutama 2016. aasta suvel. Eestis saab viipekaardiga maksta kuni 25-euroste maksete puhul ning viipekaart tuleb asetada kuni 2 cm kaugusele makseterminalist. (Tellige viipekaardimärgistus!, s.a.)


⚫
1994. aastal hakkasid Eestis kõik suuremad pangad väljastama magnetribaga pangakaarte. Kiipkaarte hakati väljastama 2003. aastal. Rahvusvahelised pangakaardid võeti Eestis kasutusele 2000. aastal.<ref name=":3" />


⚫
== '''Viipekaart''' ==
1.2 Virtuaalkaart
⚫
Viipekaart annab võimaluse kontaktivabalt ilma pangakaarti ja PIN-koodi makseterminali sisestamata sooritada toiminguid pangaautomaadis või maksta poes ostude eest. Viipemakset saab teha vaid ühe korra ostu kohta. Viipekaardiga toimingu tegemiseks peab viipekaarti viipama ettenähtud ja vastavalt märgistatud koha juures ning pangakaardi andmed loetakse automaatselt. Viipemakseid saab teha igal pool, kus viipemakse märk üleval. Välisriigis viipekaardiga makstes peab enne välja selgitama sihtriigi viipemakse tingimused, kuna viipemaksetele on igas riigis kehtestatud oma limiit. Viipemakse limiite või selle funktsiooni väljalülitamist saab seadistada interneti- või telefonipangas. <ref name=":2" />

⚫
Viipemaksekaarte hakati Eestis kasutama 2016. aasta suvel. Eestis saab viipekaardiga maksta kuni 25-euroste maksete puhul ning viipekaart tuleb asetada kuni 2 cm kaugusele makseterminalist.<ref name=":2" />

⚫
== '''Virtuaalkaart''' ==
Virtuaalkaart on nagu krediitkaart, kuid füüsiliselt seda ei eksisteeri. Virtuaalkaardiga saab tasuda ostude eest internetikaubamajades kõikjal maailmas, kus aktsepteeritakse Visa kaardimakseid. Viipekaardiga saab kasutada vaid oma arveldusarvel olevat raha. Eestis pakub praegu virtuaalkaarti vaid SEB Pank. Virtuaalkaardi saab vormistada internetipangas ning seda saab hakata kasutama kohe.
Virtuaalkaart on nagu krediitkaart, kuid füüsiliselt seda ei eksisteeri. Virtuaalkaardiga saab tasuda ostude eest internetikaubamajades kõikjal maailmas, kus aktsepteeritakse Visa kaardimakseid. Viipekaardiga saab kasutada vaid oma arveldusarvel olevat raha. Eestis pakub praegu virtuaalkaarti vaid SEB Pank. Virtuaalkaardi saab vormistada internetipangas ning seda saab hakata kasutama kohe.

Virtuaalkaardi eelised:
Virtuaalkaardi eelised:
⚫
• lühike kehtivusaeg ¬̶ 40 päeva;
⚫
• ostu limiidiks võib määrata kuni 3500 eurot;
⚫
• võimalik on osta mitmest internetikauplusest õhe kaardiga või siis tellida iga ostu jaoks eraldi kaart;
⚫
• ka virtuaalkaardil on kolmekohalist CVV2-turvatunnust, mis on vajalik ostmiseks ja muudab kaardi kasutamise internetis turvaliseks;
⚫
• kaardi saab vormistada vähemalt 18-aastane kodanik. (Virtuaalkaart | SEB, s.a.)


⚫
* lühike kehtivusaeg ¬̶ 40 päeva;
⚫
* ostu limiidiks võib määrata kuni 3500 eurot;
⚫
* võimalik on osta mitmest internetikauplusest õhe kaardiga või siis tellida iga ostu jaoks eraldi kaart;
⚫
* ka virtuaalkaardil on kolmekohalist CVV2-turvatunnust, mis on vajalik ostmiseks ja muudab kaardi kasutamise internetis turvaliseks;
⚫
* kaardi saab vormistada vähemalt 18-aastane kodanik. <ref name=":1" />


2. Internetipank (online banking)
== '''Internetipank (''online banking'')''' ==
Internetipangandus sai alguse 1981. aastal, kui New York City Bank võimaldas oma nelja panga klientidele (Citybank, Chase Manhattan, Chemical Bank ja Manufacturers Hanover) hakata kasutama panga kaugteenuseid. Inglismaa internetipangadus sai alguse 1983. aastal, kui loodi Homelink. („History of Online Banking“, 2018)
Internetipangandus sai alguse 1981. aastal, kui New York City Bank võimaldas oma nelja panga klientidele (Citybank, Chase Manhattan, Chemical Bank ja Manufacturers Hanover) hakata kasutama panga kaugteenuseid. Inglismaa internetipangadus sai alguse 1983. aastal, kui loodi Homelink. <ref>History of Online Banking: How Internet Banking Went Mainstream. (2018). Loetud aadressil <nowiki>https://www.gobankingrates.com/banking/banks/history-online-banking/</nowiki></ref>
⚫
Eestis esimene offline-lahendusega Telehansa võeti kasutusele 1993. aastal Hansapangas. Eesti Forekspank ja Eesti Hoiupank hakkasid 1996. aastal esimesena pakkuma internetipanga teenused. (Luštšik, 2003, lk 24; Eesti infoühiskonna arengud …, s.a., lk 18)
⚫
Eestis on võimalik internetipangas ööpäev läbi teha kõiki pangatehinguid lihtsalt ja turvaliselt. Internetipanga kasutamiseks peab sõlmima teenusepakkuja juures lepingu ning sisse logimiseks kasutama ID-kaarti, Smart ID-d, Mobiil-ID-d, PIN kalkulaatorit, paroolikaarti (kehtib kuni 2019. aasta alguseni). Internetipangas saab hea ülevaate oma rahast, tehingutest, laenudest, liisingust, väärtpaberikontodest, samuti taotleda laenu, liisingut, küsida kindlustuspakkumisi, sõlmida lepinguid, teha riiklikke ja rahvusvahelisi rahaülekandeid (makseid), määrata pangakaardi limiite, koostada ning jälgida isiklikku ja pere eelarvet, sõlmida kogumiskonto lepingut. (Erakliendi internetipank | SEB, s.a.)


⚫
Eestis esimene offline-lahendusega Telehansa võeti kasutusele 1993. aastal Hansapangas. Eesti Forekspank ja Eesti Hoiupank hakkasid 1996. aastal esimesena pakkuma internetipanga teenused. <ref>Luštšik, O. (2003). E-pangandus Eestis: kiire kasvu põhjused ja tegurid. ''Kroon&Majandus'', ''3'', Eesti Pank.</ref><ref>Kalvet, T. (2007). Eesti infoühiskonna arengud alates 1990. aastatest. 30. (''s.a''.). PRAXIS. Loetud aadressil


<nowiki>https://books.google.ee/books?id=dzbAyCxk8cC&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false</nowiki></ref>
⚫
3. Telefoni- ja mobiilipangandus
⚫
Mõlemat teenust saab kasutada ööpäev läbi. Mobiilipanganduse teenuse kasutamiseks on vaja alla laadida rakendus ja tagada internetiühendus. See on kiire viis saada ülevaade oma finantsasjadest. (Radu, 2015, lk 51)
⚫
Esimese telefonipanganduse teenus maailmas võttis 1984. aastal kasutusele Girobank Inglismaal. 2000ndate alguses internetipanganduse levikuga jäi telefonipangandus tagaplaanile ning seda varjutas veelgi mobiilipanganduse levik 2010. aastatel. (Telephone banking, 2018)
⚫
Mobiilipanganduse arendajad Eestis olid SEB Pank ja Swedbank, kes 2000. aasta suvel tulid välja oma uute rakendustega maksete teostamiseks mobiili vahendusel (Küts, s.a., lk 28). Mobiilipangas on võimalik vaadata oma konto seisu, blokeerida kadunud pangakaart, tasuda veebipoe ostude eest, muuta pangakaardi limiite, teha ülekandeid.


⚫
Eestis on võimalik internetipangas ööpäev läbi teha kõiki pangatehinguid lihtsalt ja turvaliselt. Internetipanga kasutamiseks peab sõlmima teenusepakkuja juures lepingu ning sisse logimiseks kasutama ID-kaarti, Smart ID-d, Mobiil-ID-d, PIN kalkulaatorit, paroolikaarti (kehtib kuni 2019. aasta alguseni). Internetipangas saab hea ülevaate oma rahast, tehingutest, laenudest, liisingust, väärtpaberikontodest, samuti taotleda laenu, liisingut, küsida kindlustuspakkumisi, sõlmida lepinguid, teha riiklikke ja rahvusvahelisi rahaülekandeid (makseid), määrata pangakaardi limiite, koostada ning jälgida isiklikku ja pere eelarvet, sõlmida kogumiskonto lepingut. <ref>Erakliendi internetipank | SEB. (s.a.). Loetud aadressil <nowiki>https://www.seb.ee/igapaevapangandus/teeninduskanalid/erakliendi-internetipank</nowiki></ref>


⚫
== '''Telefoni- ja mobiilipangandus''' ==
4. Digitaalraha
⚫
Mõlemat teenust saab kasutada ööpäev läbi. Mobiilipanganduse teenuse kasutamiseks on vaja alla laadida rakendus ja tagada internetiühendus. See on kiire viis saada ülevaade oma finantsasjadest.<ref>Radu, M. E. (2015). Electronic money – payment instrument nowadays. ''Knowledge Horizons'', ''7'' (3), 7.</ref>

⚫
Esimese telefonipanganduse teenus maailmas võttis 1984. aastal kasutusele Girobank Inglismaal. 2000ndate alguses internetipanganduse levikuga jäi telefonipangandus tagaplaanile ning seda varjutas veelgi mobiilipanganduse levik 2010. aastatel. <ref>Telephone banking. (2018). ''Wikipedia''. Loetud aadressil <nowiki>https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Telephone_banking&oldid=867500840</nowiki></ref>

⚫
Mobiilipanganduse arendajad Eestis olid SEB Pank ja Swedbank, kes 2000. aasta suvel tulid välja oma uute rakendustega maksete teostamiseks mobiili vahendusel <ref>Küts, C. (2015). Mobiilipanganduse kasutamine Eestis. (Bakalaureusetöö). Tartu Ülikool. Tartu</ref>. Mobiilipangas on võimalik vaadata oma konto seisu, blokeerida kadunud pangakaart, tasuda veebipoe ostude eest, muuta pangakaardi limiite, teha ülekandeid.

⚫
== '''Digitaalraha''' ==
Digitaalraha, mis jaguneb virtuaal- ja krüptorahaks, on teatud vääringus digitaalses vormingus makseühik. Virtuaalrahal ei ole üldjuhul mingit katet ja seda haldab infotehnoloogia arendaja ning seda kasutatakse tavaliselt arvutimängudes.
Digitaalraha, mis jaguneb virtuaal- ja krüptorahaks, on teatud vääringus digitaalses vormingus makseühik. Virtuaalrahal ei ole üldjuhul mingit katet ja seda haldab infotehnoloogia arendaja ning seda kasutatakse tavaliselt arvutimängudes.

Krüptorahaks nimetatakse rahasüsteemi, mis on üles ehitatud blokiahelasüsteemi alusel. Krüptovaluuta on turvatud krüptogaafia alusel ehk matemaatiliselt pikkade arvude jadana. Krüptorahaga saab arveldada anonüümselt. Krüptoraha bitcoin avalikusatmine toimus 2009. aastal. Ethereumi krüptoraha avalikustati 2015. aastal. (Tarbijaveeb, s.a.; Käärmann, 2018, lk 12 ̶ 13)
Krüptorahaks nimetatakse rahasüsteemi, mis on üles ehitatud blokiahelasüsteemi alusel. Krüptovaluuta on turvatud krüptogaafia alusel ehk matemaatiliselt pikkade arvude jadana. Krüptorahaga saab arveldada anonüümselt. Krüptoraha ''bitcoin'' avalikusatmine toimus 2009. aastal. Ethereumi krüptoraha avalikustati 2015. aastal.<ref>Tarbijaveeb - minuraha.ee | Virtuaalraha. (''s.a.).'' Loetud aadressil <nowiki>https://www.minuraha.ee/virtuaalraha/</nowiki></ref> <ref>Käärmann, E. (2018). Krüptovaluutade olemus ja klassifikatsioon finantsturgudelkaubeldavate varade seas. (Bakalaureusetöö). Tartu Ülikool, Tartu.</ref>
Krüptorahast kõige tuntumad ongi bitcoin, Ethereum, NEO, Ripple (Penzes, 2017, lk 418).
Krüptorahast kõige tuntumad ongi ''bitcoin'', Ethereum, NEO, Ripple. <ref>Penzes, O. (2017). Cryptocurrencies: The New Species Articles and Surveys. ''Nova Law Review'', ''42'', 417–448</ref>

== '''Viited''' ==

Redaktsioon: 15. detsember 2018, kell 23:33

Elektrooniline maksevahend (ingl electronic payment instrument) on maksevahend, mille omaja saab käsutada oma rahalisi õigusi elektroonilistes kanalites.[1]

Elektrooniliste maksevahendite vahendusel saab teha erinevaid finantstoiminguid, nt maksta pangakaardiga, kasutada ning teha toiminguid internetipangas ja telefonipangas.[2]


Elektroonilised maksevahendid on:

  1. pangakaart,
  2. internetipank,
  3. telefoni– ja mobiilipank,
  4. digitaalraha.

Pangakaart

Pangakaart on arveldusarve omanikule finantsasutuse väljastatud elektrooniline maksevahend, millega saab teha erinevaid kaarditehinguid.[2] Pangakaarte on kahte liiki: deebetkaart ja krediitkaart .

Olemas on ka viipekaardid ja virtuaalkaardid, mis on edasiarendused olemasolevale deebet- ja krediitkaardile, võimaldades klientidel mugavamalt ja kiiremalt teha erinevaid maksetoiminguid pangakaardiga. [3] [4]

Esimese krediitkaardi töötas välja John Biggins Flatbushi Rahvusvahelisest Pangast 1920ndatel. Kaart kandis nime Charge It ja seda said kasutada vaid selle panga kliendid. [5]

Diners Club International oli esimene asutus, kes pakkus maksevõimalust ilma sularaha või tšekita ja seda eri söögikohtades oma 200 kliendile aastal 1950 New Yorgis. Esimene üldkasutatav krediitkaart väljastati samuti Ameerika Ühendriikides 1951. aastal. Tuntumad rahvusvahelised maksekaartide kaubamärgid on Visa International ja Mastercard International. [6]

1994. aastal hakkasid Eestis kõik suuremad pangad väljastama magnetribaga pangakaarte. Kiipkaarte hakati väljastama 2003. aastal. Rahvusvahelised pangakaardid võeti Eestis kasutusele 2000. aastal.[6]

Viipekaart

Viipekaart annab võimaluse kontaktivabalt ilma pangakaarti ja PIN-koodi makseterminali sisestamata sooritada toiminguid pangaautomaadis või maksta poes ostude eest. Viipemakset saab teha vaid ühe korra ostu kohta. Viipekaardiga toimingu tegemiseks peab viipekaarti viipama ettenähtud ja vastavalt märgistatud koha juures ning pangakaardi andmed loetakse automaatselt. Viipemakseid saab teha igal pool, kus viipemakse märk üleval. Välisriigis viipekaardiga makstes peab enne välja selgitama sihtriigi viipemakse tingimused, kuna viipemaksetele on igas riigis kehtestatud oma limiit. Viipemakse limiite või selle funktsiooni väljalülitamist saab seadistada interneti- või telefonipangas. [4]

Viipemaksekaarte hakati Eestis kasutama 2016. aasta suvel. Eestis saab viipekaardiga maksta kuni 25-euroste maksete puhul ning viipekaart tuleb asetada kuni 2 cm kaugusele makseterminalist.[4]

Virtuaalkaart

Virtuaalkaart on nagu krediitkaart, kuid füüsiliselt seda ei eksisteeri. Virtuaalkaardiga saab tasuda ostude eest internetikaubamajades kõikjal maailmas, kus aktsepteeritakse Visa kaardimakseid. Viipekaardiga saab kasutada vaid oma arveldusarvel olevat raha. Eestis pakub praegu virtuaalkaarti vaid SEB Pank. Virtuaalkaardi saab vormistada internetipangas ning seda saab hakata kasutama kohe.

Virtuaalkaardi eelised:

  • lühike kehtivusaeg ¬̶ 40 päeva;
  • ostu limiidiks võib määrata kuni 3500 eurot;
  • võimalik on osta mitmest internetikauplusest õhe kaardiga või siis tellida iga ostu jaoks eraldi kaart;
  • ka virtuaalkaardil on kolmekohalist CVV2-turvatunnust, mis on vajalik ostmiseks ja muudab kaardi kasutamise internetis turvaliseks;
  • kaardi saab vormistada vähemalt 18-aastane kodanik. [3]

Internetipank (online banking)

Internetipangandus sai alguse 1981. aastal, kui New York City Bank võimaldas oma nelja panga klientidele (Citybank, Chase Manhattan, Chemical Bank ja Manufacturers Hanover) hakata kasutama panga kaugteenuseid. Inglismaa internetipangadus sai alguse 1983. aastal, kui loodi Homelink. [7]

Eestis esimene offline-lahendusega Telehansa võeti kasutusele 1993. aastal Hansapangas. Eesti Forekspank ja Eesti Hoiupank hakkasid 1996. aastal esimesena pakkuma internetipanga teenused. [8][9]

Eestis on võimalik internetipangas ööpäev läbi teha kõiki pangatehinguid lihtsalt ja turvaliselt. Internetipanga kasutamiseks peab sõlmima teenusepakkuja juures lepingu ning sisse logimiseks kasutama ID-kaarti, Smart ID-d, Mobiil-ID-d, PIN kalkulaatorit, paroolikaarti (kehtib kuni 2019. aasta alguseni). Internetipangas saab hea ülevaate oma rahast, tehingutest, laenudest, liisingust, väärtpaberikontodest, samuti taotleda laenu, liisingut, küsida kindlustuspakkumisi, sõlmida lepinguid, teha riiklikke ja rahvusvahelisi rahaülekandeid (makseid), määrata pangakaardi limiite, koostada ning jälgida isiklikku ja pere eelarvet, sõlmida kogumiskonto lepingut. [10]

Telefoni- ja mobiilipangandus

Mõlemat teenust saab kasutada ööpäev läbi. Mobiilipanganduse teenuse kasutamiseks on vaja alla laadida rakendus ja tagada internetiühendus. See on kiire viis saada ülevaade oma finantsasjadest.[11]

Esimese telefonipanganduse teenus maailmas võttis 1984. aastal kasutusele Girobank Inglismaal. 2000ndate alguses internetipanganduse levikuga jäi telefonipangandus tagaplaanile ning seda varjutas veelgi mobiilipanganduse levik 2010. aastatel. [12]

Mobiilipanganduse arendajad Eestis olid SEB Pank ja Swedbank, kes 2000. aasta suvel tulid välja oma uute rakendustega maksete teostamiseks mobiili vahendusel [13]. Mobiilipangas on võimalik vaadata oma konto seisu, blokeerida kadunud pangakaart, tasuda veebipoe ostude eest, muuta pangakaardi limiite, teha ülekandeid.

Digitaalraha

Digitaalraha, mis jaguneb virtuaal- ja krüptorahaks, on teatud vääringus digitaalses vormingus makseühik. Virtuaalrahal ei ole üldjuhul mingit katet ja seda haldab infotehnoloogia arendaja ning seda kasutatakse tavaliselt arvutimängudes.

Krüptorahaks nimetatakse rahasüsteemi, mis on üles ehitatud blokiahelasüsteemi alusel. Krüptovaluuta on turvatud krüptogaafia alusel ehk matemaatiliselt pikkade arvude jadana. Krüptorahaga saab arveldada anonüümselt. Krüptoraha bitcoin avalikusatmine toimus 2009. aastal. Ethereumi krüptoraha avalikustati 2015. aastal.[14] [15] Krüptorahast kõige tuntumad ongi bitcoin, Ethereum, NEO, Ripple. [16]

Viited

  1. ↑ Runnel, T. (2005). Elektroonilise maksevahendi abil omaja tahteta tehtud tehing. Juridica, 6, 367-375. Loetud aadressil https://www.juridica.ee/article.php?uri=2005_6_elektroonilise_maksevahendi_abil_omaja_tahteta_tehtud_tehing
  2. ↑ 2,0 2,1 Swedbank. (s.a.). Pangandusterminid. Loetud aadressil https://www.swedbank.ee/private/home/more/glossary
  3. ↑ 3,0 3,1 Virtuaalkaart | SEB. (s.a.). Loetud aadressil https://www.seb.ee/igapaevapangandus/krediitkaardid/virtuaalkaart
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Tellige viipekaardimärgistus! (s.a.). Loetud aadressil http://viipemaksed.ee/
  5. ↑ Bielski, L. (2008). Eight Tech Innovations that took banking into the 21st century. ABA Banking Journal, 86-89.
  6. ↑ 6,0 6,1 Eesti Pank (2009). Näitus „Meie igapäevane pangakaart“: 22. september 2009- 15. veebruar 2010, Narva. Tallinn: Eesti Panga Muuseum.
  7. ↑ History of Online Banking: How Internet Banking Went Mainstream. (2018). Loetud aadressil https://www.gobankingrates.com/banking/banks/history-online-banking/
  8. ↑ Luštšik, O. (2003). E-pangandus Eestis: kiire kasvu põhjused ja tegurid. Kroon&Majandus, 3, Eesti Pank.
  9. ↑ Kalvet, T. (2007). Eesti infoühiskonna arengud alates 1990. aastatest. 30. (s.a.). PRAXIS. Loetud aadressil https://books.google.ee/books?id=dzbAyCxk8cC&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false
  10. ↑ Erakliendi internetipank | SEB. (s.a.). Loetud aadressil https://www.seb.ee/igapaevapangandus/teeninduskanalid/erakliendi-internetipank
  11. ↑ Radu, M. E. (2015). Electronic money – payment instrument nowadays. Knowledge Horizons, 7 (3), 7.
  12. ↑ Telephone banking. (2018). Wikipedia. Loetud aadressil https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Telephone_banking&oldid=867500840
  13. ↑ Küts, C. (2015). Mobiilipanganduse kasutamine Eestis. (Bakalaureusetöö). Tartu Ülikool. Tartu
  14. ↑ Tarbijaveeb - minuraha.ee | Virtuaalraha. (s.a.). Loetud aadressil https://www.minuraha.ee/virtuaalraha/
  15. ↑ Käärmann, E. (2018). Krüptovaluutade olemus ja klassifikatsioon finantsturgudelkaubeldavate varade seas. (Bakalaureusetöö). Tartu Ülikool, Tartu.
  16. ↑ Penzes, O. (2017). Cryptocurrencies: The New Species Articles and Surveys. Nova Law Review, 42, 417–448
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Elektrooniline_maksevahend&oldid=5171135"