Mine sisu juurde

Albert Bandura: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Legobot (arutelu | kaastöö)
49 590 muudatust
P Robot: muudetud 32 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
LiinaAd (arutelu | kaastöö)
18 muudatust
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
2002. aasta küsitluse alusel on Bandura kõigi aegade tsiteerituimate psühholoogide hulgas 4. kohal ([[B.F. Skinner]]i, [[Sigmund Freud]]i ja [[Jean Piaget]]' järel), olles samal ajal kõigi aegade tsiteerituim elusolev psühholoog.
2002. aasta küsitluse alusel on Bandura kõigi aegade tsiteerituimate psühholoogide hulgas 4. kohal ([[B.F. Skinner]]i, [[Sigmund Freud]]i ja [[Jean Piaget]]' järel), olles samal ajal kõigi aegade tsiteerituim elusolev psühholoog.


1974. aastal valiti Bandura Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) 82. presidendiks. 46 aastaselt valituks osutunult oli ta üks nooremaid presidente APA ajaloos. Bandura osales APA teaduskomitee nõukogus 1968 kuni 1970. Samuti on ta tuntud toimetajana üheksas psühholoogia ajakirjas, muuhulgas [[Journal of Personality and Social Psychology]], kus ta töötas 1963 kuni 1972 <ref>http://search.proquest.com.myaccess.library.utoronto.ca/docview/614419572/fulltextPDF?accountid=14771</ref>. 82 aastasena anti Bandurale Grawemeyer’i auhind psühholoogias ja teda tuntakse kui ühte 20nda sajandi mõjukamat psühholoogi <ref>Boswell, Randy, [http://www.canada.com/vancouversun/news/story.html?id=48cdc46f-fa8a-4f03-8be2-5463567e17cf "Canadian-born psychology legend wins $200,000 prize"], "Vancouver Sun", December 6, 2007</ref>.
Bandura sündis [[Mundare]]'is, [[Alberta]]s, saja elanikuga väikelinnas, 8-liikmelise pere noorima lapse ning ainsa pojana. Bandura on [[Ukraina]] ja [[Poola]] päritolu.
Bandura on abielus ning tal on 3 last.


==Isiklik elu==
Akadeemilise psühholoogiaga tutvus Bandura juhuslikult – üliõpilasena olid tema varahommikud vabad ning ta otsustas ajaviiteks võtta psühholoogia ainet, mis osutus talle ligitõmbavaks. Bandura lõpetas 1949. aastal [[Briti Columbia ülikool]]i bakalaureuseõppe, 1951. aastal [[Iowa ülikool]]i magistriõppe ning doktorikraadi samas koolis 1952. aastal.
Bandura sündis [[Mundare]]'is, [[Alberta]]s, saja elanikuga väikelinnas, 8-liikmelise pere noorima lapse ning ainsa pojana. Bandura on [[Ukraina]] ja [[Poola]] päritolu.Väikelinna piiratud võimalused hariduse omandamise juures muutsid Bandura iseseisvaks õppijaks, mis tuli kasuks ka tema hilisemas karjääris<ref>"Bandura, Albert." ''Psychologists and Their Theories for Students''. Ed. Kristine Krapp. Vol. 1. Detroit: Gale, 2005. 39–66. Gale Virtual Reference Library. Web. 3 Apr. 2012.</ref>. Bandura on [[Ukraina]] ja [[Poola]] päritolu. Bandura vanemad julgustasid teda otsima võimalusi väljaspool nende väikest kodulinna. Suvel peale keskkooli lõpetamist töötas Bandura Yukonis, et aidata ära hoida Alaska kiirteed vajumist. Bandura ise on oma huvi psühhopatoloogia vastu omistanud mainitud töökogemusele tundras. Yukonis puutus Bandura kokku joomise ja mängurlusega, mis aitas laiendada tema perspektiive ja vaateid elule. <ref>[http://journals2.scholarsportal.info.myaccess.library.utoronto.ca/tmp/18127681432346164903.pdf]</ref> Bandura asus elama Ameerikasse 1949 aastal ning sai kodakondsuse aastal 1956. Ta abiellus Virginia Varns’iga (1921-2011) 1952 aastalkellega on A. Bandural ka kaks tütart <ref>{{cite web | title = Marquis biographies online: Profile detail, Albert Bandura | url = http://search.marquiswhoswho.com/profile/100002238841 | publisher = Marquis Who's Who | accessdate = August 6, 2012}}</ref>.
== Haridus ja akadeemiline karjäär ==
Akadeemilise psühholoogiaga tutvus Bandura juhuslikult – üliõpilasena olid tema varahommikud vabad ning ta otsustas ajaviiteks võtta psühholoogia ainet, mis osutus talle ligitõmbavaks. Bandura lõpetas 1949. aastal [[Briti Columbia ülikool]]i bakalaureuseõppe ning võitis Bolocan’i psühholoogia auhinna. Seejärel liikus ta selleaegsesse teoreetilise psühholoogia epitsentrisse Iowa ülikooli. 1951. aastal lõpetas [[Iowa ülikool]]is magistriõppe ning omandas doktorikraadi samas koolis 1952. aastal. Arthur Benton oli Bandura akadeemiline juhendaja Iowas <ref>{{Cite web|url=http://www.des.emory.edu/mfp/banconversion.html |title=See end of page for Bandura's own statement |publisher=Des.emory.edu |date= |accessdate=December 30, 2010}}</ref>, kelle kaudu on Bandural akadeemiline side [[William James]]’iga <ref>{{Cite web|url=http://www.des.emory.edu/mfp/bangenealogy.html |title=Bandura's Professional Genealogy |publisher=Des.emory.edu |date= |accessdate=December 30, 2010}}</ref>. Iowas hakkas Bandura toetama psühholoogiat, mis uuris fenomene läbi korratavate eksperimentaalsete katsete. Ta lisas psühholoogiasse mõisted nagu kujutlus ja representatsioon. Bandura võttis kasutusele ka mõiste [[retsiprookne determinatsioon]], mille kohaselt inimese käitumine on mõjutatud ja mõjutab omakorda indiviidi omadusi ja sotsiaalset keskkonda. Eelnevalt välja toodud mõistete kasutusele võtmisega eemaldus Bandura domineerivast biheiviorismi voolust, mis sel ajal psühholoogias oli. Bandura laienenud käsitlus konseptuaalsetest mõistetest aitas paremini tegeleda mõistetega nagu vaatlusel põhinev õppimine ja eneseregulatsioon. Selline lähenemine pakkus psühholoogidele praktilise viisi, kuidas mõelda vaimsetest protsessidest, erinevalt psühhoanalüüsist ja personoloogiast .<ref name="webspace.ship.edu"/> Peale lõpetamist tegi ta kliinilise praktika Wichita Kansas Guidance keskuses. 1953 aastal võttis ta vastu lektori koha Standford’i ülikoolis, kus töötab siiani. <ref>{{Cite web|url=https://www.stanford.edu/dept/psychology/system/files/BanduraCV.pdf |title=Microsoft Word – BanduraCV.doc |format=PDF |date= |accessdate=December 30, 2010}}</ref>
==Agressiivsuse analüüs==
==Agressiivsuse analüüs==
15. rida: 18. rida:
===Bobo-nuku eksperiment===
===Bobo-nuku eksperiment===
1961. aastal viis Bandura läbi vastuolulise eksperimendi, mida hakati kutsuma Bobo-nuku eksperimendiks. Selles uuris Bandura agressiivsusega seotud käitumismustreid. Tulemustest oodati, et agressiivsust võib lahti seletada kasvõi osaliselt läbi [[sotsiaalse õppimise teooria]], kus uuritavad kujundavad oma käitumist läbi nähtud mudelite käitumise. Katsest selgus, et lapsed, kes jälgisid agressiivset mudelit, käitusid seejärel ka ise agressiivsemalt. Eksperimendi tulemused muutsid moodsa psühholoogia suunda, pöörates fookuse akadeemiliselt psühholoogialt [[biheiviorism]]i ning kognitiivse psühholoogia suunas.
1961. aastal viis Bandura läbi vastuolulise eksperimendi, mida hakati kutsuma Bobo-nuku eksperimendiks. Selles uuris Bandura agressiivsusega seotud käitumismustreid. Tulemustest oodati, et agressiivsust võib lahti seletada kasvõi osaliselt läbi [[sotsiaalse õppimise teooria]], kus uuritavad kujundavad oma käitumist läbi nähtud mudelite käitumise. Katsest selgus, et lapsed, kes jälgisid agressiivset mudelit, käitusid seejärel ka ise agressiivsemalt. Eksperimendi tulemused muutsid moodsa psühholoogia suunda, pöörates fookuse akadeemiliselt psühholoogialt [[biheiviorism]]i ning kognitiivse psühholoogia suunas.

'''Viited'''
<references/>


'''Välislingid'''
'''Välislingid'''

Redaktsioon: 9. aprill 2014, kell 15:03

Albert Bandura (sündinud 4. detsembril 1925 Kanadas) on psühholoog ja sotsiaalteaduste emeriitpofessor psühholoogia erialal Stanfordi ülikoolis. Bandura on mitmekülgselt panustanud psühholoogia arengusse, tema tuntumad teooriad on sotsiaal-kognitiivne teooria, teraapia ja teooriad isiksusepsühholoogiast. Samuti on ta mõjutanud üleminekut biheiviorismist kognitiivsesse psühholoogiasse. Bandura on tuntud veel kui sotsiaalse õppimise teooria algataja ning mõjuka Bobo-nuku eksperiment korraldajana. 2002. aasta küsitluse alusel on Bandura kõigi aegade tsiteerituimate psühholoogide hulgas 4. kohal (B.F. Skinneri, Sigmund Freudi ja Jean Piaget' järel), olles samal ajal kõigi aegade tsiteerituim elusolev psühholoog.

1974. aastal valiti Bandura Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) 82. presidendiks. 46 aastaselt valituks osutunult oli ta üks nooremaid presidente APA ajaloos. Bandura osales APA teaduskomitee nõukogus 1968 kuni 1970. Samuti on ta tuntud toimetajana üheksas psühholoogia ajakirjas, muuhulgas Journal of Personality and Social Psychology, kus ta töötas 1963 kuni 1972 [1]. 82 aastasena anti Bandurale Grawemeyer’i auhind psühholoogias ja teda tuntakse kui ühte 20nda sajandi mõjukamat psühholoogi [2].

Isiklik elu

Bandura sündis Mundare'is, Albertas, saja elanikuga väikelinnas, 8-liikmelise pere noorima lapse ning ainsa pojana. Bandura on Ukraina ja Poola päritolu.Väikelinna piiratud võimalused hariduse omandamise juures muutsid Bandura iseseisvaks õppijaks, mis tuli kasuks ka tema hilisemas karjääris[3]. Bandura on Ukraina ja Poola päritolu. Bandura vanemad julgustasid teda otsima võimalusi väljaspool nende väikest kodulinna. Suvel peale keskkooli lõpetamist töötas Bandura Yukonis, et aidata ära hoida Alaska kiirteed vajumist. Bandura ise on oma huvi psühhopatoloogia vastu omistanud mainitud töökogemusele tundras. Yukonis puutus Bandura kokku joomise ja mängurlusega, mis aitas laiendada tema perspektiive ja vaateid elule. [4] Bandura asus elama Ameerikasse 1949 aastal ning sai kodakondsuse aastal 1956. Ta abiellus Virginia Varns’iga (1921-2011) 1952 aastalkellega on A. Bandural ka kaks tütart [5].

Haridus ja akadeemiline karjäär

Akadeemilise psühholoogiaga tutvus Bandura juhuslikult – üliõpilasena olid tema varahommikud vabad ning ta otsustas ajaviiteks võtta psühholoogia ainet, mis osutus talle ligitõmbavaks. Bandura lõpetas 1949. aastal Briti Columbia ülikooli bakalaureuseõppe ning võitis Bolocan’i psühholoogia auhinna. Seejärel liikus ta selleaegsesse teoreetilise psühholoogia epitsentrisse Iowa ülikooli. 1951. aastal lõpetas Iowa ülikoolis magistriõppe ning omandas doktorikraadi samas koolis 1952. aastal. Arthur Benton oli Bandura akadeemiline juhendaja Iowas [6], kelle kaudu on Bandural akadeemiline side William James’iga [7]. Iowas hakkas Bandura toetama psühholoogiat, mis uuris fenomene läbi korratavate eksperimentaalsete katsete. Ta lisas psühholoogiasse mõisted nagu kujutlus ja representatsioon. Bandura võttis kasutusele ka mõiste retsiprookne determinatsioon, mille kohaselt inimese käitumine on mõjutatud ja mõjutab omakorda indiviidi omadusi ja sotsiaalset keskkonda. Eelnevalt välja toodud mõistete kasutusele võtmisega eemaldus Bandura domineerivast biheiviorismi voolust, mis sel ajal psühholoogias oli. Bandura laienenud käsitlus konseptuaalsetest mõistetest aitas paremini tegeleda mõistetega nagu vaatlusel põhinev õppimine ja eneseregulatsioon. Selline lähenemine pakkus psühholoogidele praktilise viisi, kuidas mõelda vaimsetest protsessidest, erinevalt psühhoanalüüsist ja personoloogiast .[8] Peale lõpetamist tegi ta kliinilise praktika Wichita Kansas Guidance keskuses. 1953 aastal võttis ta vastu lektori koha Standford’i ülikoolis, kus töötab siiani. [9]

Agressiivsuse analüüs

Bandura uskus, et ainult käitumuslikud muutujad karistuse ja preemia näol klassikalise operantse tingimise puhul on ebapiisavad ning et paljud aspektid inimese käitumise juures on õpitud teistelt inimestelt. Bandura hakkas lähemalt uurima vahendeid ravimaks ülemääraselt agressiivseid lapsi, tehes kõigepealt kindlaks laste agressiivsuse allikad. Uurimistöö sai alguse 1940ndatel aastatel Neal Milleri ja John Dollardi all, Bandura jätkas seda tööd, mis kulmineerus Bobo-nuku eksperimendiga 1961. aastal ja 1977. aastal mõjuks uurimusega sotsiaalse õppimise teooriast.

Sotsiaalse õppimise teooria

Teooria käsitleb laste ja täiskasvanute õppimist, kus vaatleja hakkab eelnevalt teise inimese jälgimise teel õpitud käitumist imiteerima.

Bobo-nuku eksperiment

1961. aastal viis Bandura läbi vastuolulise eksperimendi, mida hakati kutsuma Bobo-nuku eksperimendiks. Selles uuris Bandura agressiivsusega seotud käitumismustreid. Tulemustest oodati, et agressiivsust võib lahti seletada kasvõi osaliselt läbi sotsiaalse õppimise teooria, kus uuritavad kujundavad oma käitumist läbi nähtud mudelite käitumise. Katsest selgus, et lapsed, kes jälgisid agressiivset mudelit, käitusid seejärel ka ise agressiivsemalt. Eksperimendi tulemused muutsid moodsa psühholoogia suunda, pöörates fookuse akadeemiliselt psühholoogialt biheiviorismi ning kognitiivse psühholoogia suunas.

Viited

  1. ↑ http://search.proquest.com.myaccess.library.utoronto.ca/docview/614419572/fulltextPDF?accountid=14771
  2. ↑ Boswell, Randy, "Canadian-born psychology legend wins $200,000 prize", "Vancouver Sun", December 6, 2007
  3. ↑ "Bandura, Albert." Psychologists and Their Theories for Students. Ed. Kristine Krapp. Vol. 1. Detroit: Gale, 2005. 39–66. Gale Virtual Reference Library. Web. 3 Apr. 2012.
  4. ↑ [1]
  5. ↑ "Marquis biographies online: Profile detail, Albert Bandura". Marquis Who's Who. Vaadatud 6. augustil 2012.
  6. ↑ "See end of page for Bandura's own statement". Des.emory.edu. Vaadatud 30. detsembril 2010.
  7. ↑ "Bandura's Professional Genealogy". Des.emory.edu. Vaadatud 30. detsembril 2010.
  8. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega webspace.ship.edu on ilma tekstita.
  9. ↑ "Microsoft Word – BanduraCV.doc" (PDF). Vaadatud 30. detsembril 2010.

Välislingid

Albert Bandura kodulehekülg

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Albert_Bandura&oldid=3887315"