Whataboutism
Whataboutism on tehnika või tava vastata kriitilisele, süüdistavale või keerulisele küsimusele, rünnates küsijat või kedagi kolmandat vastusüüdistusega, sarnase kriitikaga või teise probleemiga.[1][2] Selle propagandistliku demagoogiavõtte nimetus tuleneb ingliskeelsest küsimuse algusest "What about...?", ehk eesti keeles "Aga mida te ise teete" või "Aga nemad ka".[3][4]
Mõiste pärineb külma sõja aegsest dialoogist Lääne ehk Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel, kus reaktsioon Lääne kriitikale oli reeglina vastamine kriitikaga, mis inglise keeles algas väljendiga „What about...“ ning millele järgnes suvaliselt valitud halvustamine, näiteks „Aga teie ju kiusate vähemusi!“.[3][5] Konkreetselt selle mõiste tekkimise ajaks peetakse 1993. aastat, kuigi tehnika on levinud ka tänapäeval ning seda kohtab lisaks suurriikide Ameerika Ühendriikide ja Venemaa Föderatsiooni presidentidele ka Eesti poliitikute puhul.[3][6][7]
Säärane taktika ei pruugi alati olla ainult negatiivne, kuna iga kriitika, süüdistus, küsimus tuleb seada ajaloolisesse ning geograafilisse konteksti. Paratamatult tekib riikidel olukordi, kus korraga on vaja lahendada palju probleeme ja pinge vähendamiseks kasutatakse whataboutism'i, et keskenduda mõnele tähtsamale sõlmpunktile. Kõige rohkem kasu saab taolise tehnika kasutamisest siiski kasutaja ise.[5]
Nõukogude Venemaa[muuda | muuda lähteteksti]
Nõukogude Venemaa kui whataboutism'i alustaja kasutas antud tehnikat eelkõige läänepoolse kriitika vastu nende inimõiguste rikkumise kohta. Nõukogude Liit vastas sellistele süüdistustele tavaliselt vastusüüdistustega, näiteks "Kas tõesti? Aga teie ju lintšite mustanahalisi."[8][3]
Venemaa Föderatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Ajakirjanik Luke Harding on kirjeldanud Venemaa whataboutism'i kui "sisuliselt rahvuslik ideoloogia". Seda järeldab ta tõsiasjast, et läänemaailma riigijuhtide külastades Venemaa väidetavate demokraatlike ebaõnnestumiste üle kaevates osutab Putin nende endi registrile sõnadega: "Aga ..."[9] Kui väljastpoolt avaldati kriitikat nende poliitiliste protesteerijate jõuga mahasurumise kohtapeale 2012. aasta valimisi, saadi Kremlist vastusüüdistus Suurbritannia suunas.[10][11]
Ameerika Ühendriigid[muuda | muuda lähteteksti]
Ameerika Ühendriikide ajaloos on kõige rohkem whataboutism'iga seotud 45. president Donald Trump. Ta süüdistas tervishoiu nõrkuses Obamacare'i ning enda seotuse Venemaaga lükkas demokraatide kaela.[7]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "whataboutism". Oxford Living Dcitionaries. 9. märts 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. märts 2017. Vaadatud 02.12.2019.
- ↑ "whataboutism". Cambridge Dictionary. Vaadatud 02.12.2019.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 "Propagandasõnastik: whataboutism". Propastop. 25. jaanuar 2018. Vaadatud 02.12.2019.
- ↑ "BLOGI | Putin pidas iga-aastase pressikonverentsi: „Ukrainlased, venelased, me oleme kui üks rahvas!"". Õhtuleht. 14. detsember 2017. Vaadatud 02.12.2019.
- ↑ 5,0 5,1 "Whataboutism". The Economist. 31. jaanuar 2008. Vaadatud 02.12.2019.
- ↑ "TOP 8 | Mustadele ust näitav Helme, Simsonit kanaks pidav Ligi ja napsutanud Reiljan! Need on Eesti poliitikute surematud sõnavõtud". DelfiTV. 11. juuli 2017. Vaadatud 02.12.2019.
- ↑ 7,0 7,1 Danielle Kurtzleben (17. mai 2017). "Trump Embraces One Of Russia's Favorite Propaganda Tactics — Whataboutism". National Public Radio. Vaadatud 02.12.2019.
- ↑ Julia Ioffe (2. märts 2014). "Kremlin TV Loves Anti-War Protests—Unless Russia Is the One Waging War". The New Republic. Vaadatud 02.12.2019.
- ↑ Luke Harding (1. august 2013). "Edward Snowden asylum case is a gift for Vladimir Putin". The Guardian. Vaadatud 02.12.2019.
- ↑ Oliver Carroll (23. oktoober 2019). "Russia vs the kids: Authorities resume crackdown on protest generation". Independent. Vaadatud 02.12.2019.
- ↑ Sonam Sheth (13. august 2017). "Facts don't matter': How Trump uses one of Putin's favorite propaganda tools". Business Insider. Vaadatud 02.12.2019.