Wechsleri intelligentsusskaalad

Allikas: Vikipeedia

Wechsleri intelligentsusskaalad on David Wechsleri välja töötatud intelligentsustest laste ja täiskasvanute intelligentsuse mõõtmiseks. Tegemist on individuaaltestiga. Wechsleri intelligentsusskaalad on väga oluliselt mõjutanud psühholoogilise hindamise valdkonda. Need on ühed eelistatumad kognitiivsete võimete mõõtevahendid, mida kasutatakse nii laste kui ka täiskasvanute puhul. [1]

Praegu on testist kasutusel 2008. aastal välja antud neljas versioon ehk WAIS-IV. Algupärase WAIS-i (I versioon) andis David Wechsler välja 1955. aasta veebruaris, mis oli sisuliselt Wechsleri Bellevue intelligentsusskaalade korrektsioon.

David Wechsler töötas välja mitu intelligentsustesti, millest tuntuimad on kolm:

  1. Wechsleri intelligentsustest täiskasvanutele (WAIS (Wechsler Adult Intelligence Scale), tänapäeval kasutusel WAIS-IV (2008) versioon 16–89-aastastele).
  2. Wechsleri intelligentsustest lastele (WISC (Wechsler Intelligence Scale for Children) tänapäeval kasutusel WISC-IV (2003) 6–16-aastastele lastele).
  3. Wechsleri intelligentsustest eelkooliealistele ja algkoolilastele (WPPSI (Wechsler Pre-school and Primary Scale of Intelligence), tänapäeval kasutusel WPPSI-III (2002) 2 aasta ja 6 kuu kuni 7 aasta ja 3 kuu vanustele lastele.

Wechsleri intelligentsusskaalade teoreetiline alus[muuda | muuda lähteteksti]

Wechsleri intelligentsusskaalad on alguse saanud Wechsleri Bellevue skaaladest. Wechsler lõi testid eeldusel, et intelligentsus on oma olemuselt üldine, kuna kirjeldab indiviidi käitumist tervikuna, ja samas ka spetsiifiline, kuna on kokku pandud üksteisest eristuvate võimete elementidest. Oma kliinilisele kogemusele tuginedes valis ja arendas Wechsler välja alatestid, mis tõid kõige paremini esile intelligentsuse kognitiivsed aspektid: abstraktne arutlemine, tajupõhine organiseerimine, verbaalne taibukus, kvantitatiivne arutlemine, mälu ja töötluskiirus. [2]

WAIS-III[muuda | muuda lähteteksti]

WAIS-III testil on 14 alaskaalat, mis sisaldavad eri raskusastmega ja järjest keerulisemaks minevaid ülesandeid. Testi eesmärk on tuvastada ülesannete keerukuse tase, mida inimene pole enam suuteline lahendama. Alatestid võib jagada kahte gruppi, verbaalse võimekuse testid ja sooritustestid.

WAIS-III alatestid grupeerituna verbaalseteks ja soorituslikeks alaskaaladeks soovitusliku läbiviimise järjekorras:

Verbaalsed alaskaalad Soorituslikud alaskaalad
2. Sõnavara 1. Piltide täiendamine
4. Sarnasused 3. Šifreering
6. Aritmeetika 5. Kuubikud
8. Arvmälu 7. Maatriksid
9. Informeeritus 10. Pildiseeriad
11. Taibukus 12. Sümbolite otsimine1
13. Täht-number järjestus2 14. Objektide kokkupanek3

1Täiendav alatest IQ skooride arvutamiseks asendamaks Šifreeringu alatesti, kui viimase sooritus on rikutud. 2 Täiendav alatest IQ skooride arvutamiseks asendamaks arvumälu, kui viimase sooritus on rikutud. 3 Vabatahtlik alatest asendamaks vanuserühmas 16–74 ükskõik millist soorituslikku alatesti, mille sooritus on rikutud.

WAIS-III standardimise käigus on test faktoranalüüsi tulemuste alusel jaotatud neljaks faktorindeksiks: verbaalne taibukus (Verbal comprehension), tajupõhine organiseerimine (Perceptual Organization), töömälu (Working Memory) ja töötluskiirus (Processing Speed). Neli faktorindeksit arvutatakse 11 alatesti tulemuste põhjal, kolme alatesti indeksskooride arvutamiseks ei kasutata. Nii IQ koguindeksil kui ka neljafaktorilistel indeksitel on keskmine skoor 100 standardhälbega 15. [3]

WAIS-III alaskaalade kirjeldused[muuda | muuda lähteteksti]

[4] [5]

Sõnavara[muuda | muuda lähteteksti]

Sõnavara alatest koosneb 33 ülesandest, kus testitaval tuleb suuliselt defineerida sõnu, mis esitatakse talle suuliselt ja kirjalikult.

Alatest kuulub verbaalse taibukuse faktorisse. Sõnavara alatest hõlmab järgmisi võimeid või tunnuseid:

  • keeleline areng;
  • sõnade tundmine;
  • üldine verbaalne intelligentsus;
  • keelekasutus ja verbaalse õppimise võime;
  • hariduslik taust;
  • subjekti omandatud kogemuste, ideede ja huvide ulatus.

Sarnasused[muuda | muuda lähteteksti]

Sarnasuste alatest koosneb 19 ülesandest, kus testitavale esitatakse suuliselt kaks sõna ja tal tuleb selgitada, mille poolest on sõnapaariga tähistatud kaks objekti või mõistet sarnased.

Alatest kuulub verbaalse taibukuse faktorisse. Sarnasuste alatest hindab:

  • loogilist abstraktset arutlemisvõimet;
  • mõistete moodustamise oskust või kontseptuaalset mõtlemist;
  • võimet eristada olulist ebaolulisest.

Informeeritus[muuda | muuda lähteteksti]

Informeerituse alatest koosneb 28 ülesandest, kus testitav peab vastama suuliselt esitatud küsimustele, mis mõõdavad testitava teadmisi üldtuntud sündmuste, objektide, kohtade ja inimeste kohta (näiteks ühiskonna, geograafia, kirjanduse või ajaloo valdkondadest).

Alatest kuulub verbaalse taibukuse faktorisse. Informeerituse alatest hindab:

  • üldist faktiteadmiste ulatust;
  • haridustaset;
  • huvi teadmiste kogumise vastu;
  • kursisolemist tänapäeva maailmaga;
  • pikaajalist mälu.

Taibukus[muuda | muuda lähteteksti]

Taibukuse alatest koosneb 18 ülesandest, kus testitavale esitatakse suuliselt küsimusi, mis nõuavad igapäevaste probleemide lahendamist või arusaamist sotsiaalsetest reeglitest ja ühiskonna toimimisest.

Taibukuse alatest näitab:

  • praktilisi teadmisi;
  • sotsiaalset küpsust;
  • käitumisreeglite tundmist;
  • minevikukogemuste hindamise ja kasutamise oskust;
  • abstraktse mõtlemise ja üldistamise oskust;
  • sotsiaalseid hinnanguid, praktiliste sotsiaalsete situatsioonide hinnanguid;
  • reaalsuse tajumist ja tänapäeva maailmaga kursisolemist ning selle mõistmist.

Aritmeetika[muuda | muuda lähteteksti]

Aritmeetika alatest koosneb 20 ülesandest, mis esitatakse testitavale suuliselt ja testitaval tuleb ajalimiidi piires iga ülesanne peast lahendada ja vastus suuliselt esitada.

Alatest kuulub töömälu faktori alla ja hindab:

  • arvutamisoskust;
  • kuulmismälu ja järjestamisvõimet;
  • numbrilise töötlemise kiirust;
  • tähelepanu ja keskendumisvõimet;
  • loogilist mõtlemist.

Arvumälu[muuda | muuda lähteteksti]

Arvumälu alatest koosneb 15 ülesandest, kus testitavale esitatakse suuliselt numbrijadasid, mida tal palutakse sõna-sõnalt korrata.

Alatest kuulub töömälu faktori alla ja hindab:

  • auditoorset lühimälu;
  • võimet järjestada ja töötlusviisilt ümber lülituda;
  • tähelepanu ja keskendumisvõimet;
  • mehaanilist õppimisvõimet.

Täht-number järjestus[muuda | muuda lähteteksti]

Täht-number järjestuse alatest koosneb seitsmest ülesandest, kus testitavale esitatakse suuliselt tähtede ja numbrite jadasid, mida tal tuleb meelde jätta ning seejärel taasesitada numbrid kasvavas ja tähed tähestikulises järjekorras.

Alatest kuulub töömälu faktori alla ja hindab:

  • auditoorset lühimälu;
  • järjestamisvõimet;
  • keskendumis- ja tähelepanuvõimet.

Piltide täiendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Alatest koosneb 21 pildist, millest kõigil on puudu mõni oluline element, mille testitav peab joonistades täitma.

Alatest kuulub tajupõhise organiseerimise faktori alla ja hindab:

  • visuaalset tähelepanu;
  • pikaajalist visuaalset mälu;
  • reaalsusega kontakti ja teadlikkust keskkonna detailidest;
  • visuaalse kontseptualiseerimise võimet;
  • võimet eristada olulist ebaolulisest.

Kuubikud[muuda | muuda lähteteksti]

Kuubikute alatest koosneb 10 erinevast kuupide asetamise variandist. Testitaval on ees pilt kuubikute asetusest, mille ta peab võimalikult kiiresti ise kuubikutest koostama.

Alatest kuulub tajupõhise organiseerimise faktori alla ning hindab:

  • visuaal-ruumilist taju;
  • visuaal-motoorset kiirust;
  • keskendumisvõimet;
  • mitteverbaalse kontseptualiseerimise võimet;
  • visuaalse integreerimise võimet.

Maatriksid[muuda | muuda lähteteksti]

Alatest kuulub tajupõhise organiseerimise faktori alla ja hindab:

  • visuaal-ruumilist arutlemisoskust;
  • abstraktset arutlemisoskust;
  • visuaalse organiseerimise võimet;
  • visuaal-ruumilise informatsiooni samaaegse töötlemise oskust;
  • võimet analüüsida tervikut läbi selle komponentide.

Pildiseeriad[muuda | muuda lähteteksti]

Pildiseeriate alatest koosneb 8 seeriast, mis on etteantud järjestuses ära segatud. Testitav peab pildiseerias olevad pildid loogiliselt järjestama.

Alatest hõlmab järgmist:

  • planeerimisvõimet;
  • mitteverbaalsete interpresonaalsete suhete mõistmist;
  • võimet mõista kogu situatsiooni ja hinnata selle järeldusi;
  • visuaalsete vihjete organiseerimist ja tajumist;
  • informatsiooni planeerimise ja seostamise kiirust.

Sümbolite otsimine[muuda | muuda lähteteksti]

Alatest kuulub töötluskiiruse faktori alla ja hõlmab järgmist:

  • visuaalse otsingu kiirust;
  • informatsiooni töötluskiirust;
  • planeerimist;
  • informatsiooni kodeerimist edasiseks töötluseks;
  • visuaal-motoorset koordinatsiooni;
  • õppimisvõimet.

Šifreering[muuda | muuda lähteteksti]

ŠŠifreeringu alatest kuulub WAIS-III soorituslike alatestide alla. See on paber-pliiats meetodil täidetav test, mis koosneb 133 komponendist. Testitavale esitatakse paberil seeria numbreid, millest igaühele vastab kindel hieroglüüfisarnane sümbol. Testitaval tuleb kirjutada igale numbrile vastav sümbol kasutades etteantud “võtit”.

Alatest kuulub töötluskiiruse faktori alla ja hindab:

  • psühhomotoorset kiirust;
  • juhiste järgimise võimet;
  • visuaalset lühimälu;
  • kirjutamise kiirust ja täpsust;
  • visuaal-motoorset koordinatsiooni;
  • tähelepanu säilitamist ja keskendumisvõimet.

Objektide kokkupanek[muuda | muuda lähteteksti]

Alatest koosneb neljast tükkideks lõigatud figuurist, mis on oma olemuselt lihtsad pusled. Testitav peab objektid kokku panema nii kiiresti kui võimalik.

Alatest hindab:

  • visuaal-motoorse organiseerimise võimet;
  • holistilist töötlemisvõimet;
  • sünteesimisvõimet;
  • võimet eristada tuttavaid paigutusi.

WAIS Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

WAIS III eestindamist alustasid 2003. aasta sügisel Tartu Ülikooli psühholoogid Kristo Burk, Maie Kreegipuu, René Mõttus, Olev Must ja Jüri Allik, kus esimene oli peamiseks eestvedajaks. 2011. aastaks valminud WAIS-III eesti versioon sobib nii kliiniliseks kui ka teadustööks. Tänapäeval kuuluvad testipaketti mittesõnaliste alltestide USA normid (N=2450) ja sõnaliste alltestide esialgsed eesti normid (N=224), eestikeelne läbiviimise ja skoorimise käsiraamat, eestikeelsed sõnalised alltestid, registreerimis- ja vastusevihikud, kõik vajalikud stiimulmaterjalid ja ingliskeelne tehniline käsiraamat[6][7].

2011. aasta seisuga on veel ees täielike normandmete kogumine representatiivses Eesti valimis ning testi valiidsusuuringud nii norm- kui ka kliinilisel populatsioonil[7].

Kuna tegu on nn C-taseme testiga, tohivad WAIS-III testi Eestis läbi viia ainult kutselised psühholoogid, kes on läbinud WAIS-III kasutajakoolituse (5 EAP) ja selleks vajalikud eeldusained[6].


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sparrow, S. S., & Davis, S. M. (2000). Recent advances in the assessment of intelligence and cognition. Journal of Child Psychology and Psychiatry, 41, 117–131.
  2. Zhu, J., Weiss, L. G., Prifitera, A., & Coalson, D. (2004). The Wechsler Intelligence Scales for Children and Adults. In G. Goldstein & S. R. Beers (Eds), Comprehensive Handbook of psychological assessment: Intellectual and neuropsychological assessment, Hoboken, New Jersey: John Wiley & Sons, Inc.
  3. The Psychological Corporation (2002). WAIS-III – WMS-III Technical Manual. Updated. US: The Psychological Corporation.
  4. Groth-Marnat, G. (2003). Wechsler Intelligence Scales. In: G. Groth-Marnat (Ed.), Handbook of Psychological Assessment. Fourth Edition, (pp. 129–195). New York: Wiley
  5. Zimmerman, I. L., & Woo-Sam, J. M. (1973). Clinical Interpretation of the Wechsler Adult Intelligence Scale. New York: Grune & Stratton
  6. 6,0 6,1 http://www.epll.planet.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=46:wais-iii-kulgemine-maarjamaal&catid=7:epllnr49&Itemid=1
  7. 7,0 7,1 http://www.epll.planet.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=47

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]