Vulkanoloogia

Allikas: Vikipeedia

Vulkanoloogia on geoloogia haru, mis uurib vulkaane ja vulkanismi.

Suur osa vulkanoloogia ajaloost on ühtlasi ka petroloogia ajalugu, kuid on ka erinevusi. Kuni 20. sajandi 1970. aastateni oli vulkanoloogia peamiselt kirjeldav teadus, tegeldes peamiselt vulkaaniliste pinnavormide geomorfoloogia, vulkaaniliste piirkondade geograafia ja vulkaanipursete kronoloogiaga.[1] Tänaseks on tänu laamtektoonika teooria väljatöötamisele saanud vulkanoloogiast interdistsiplinaarne teadusharu, mis otsib vastuseid ka fundamentaalsema iseloomuga küsimustele. Vulkanoloogid otsivad vastuseid küsimustele, kuidas ja millest tekkis magma, kuidas ta liigub maakoores, kuidas on vulkanism seotud geotektoonikaga jne. Vulkanoloogia on tugevalt seotud petroloogiaga.

Vulkanoloogial on ka rakenduslik pool, sest vulkaanid võivad olla väga ohtlikud. Seetõttu üritavad vulkanoloogid ennustada vulkaanipursete toimumise aega ja tugevust. Vulkanoloogi amet on ohtlik, sest tihti tuleb viibida tegutsevatel vulkaanidel, mis on paljudele neist lõppenud saatuslikult.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Sigurdsson, Haraldur (1999). History of volcanology. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 15–37. ISBN 012643140X