Vladimir Polonski

Allikas: Vikipeedia

Vladimir Polonski (ka Wladimir; 16. veebruar 1912 Vladivostok30. juuni 1992 Tallinn) oli Eesti ehitusteadlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vladimir Polonski oli sõjaväelase poeg.[1] Ta lõpetas 1932. aastal Tartu Õpetajate Seminari, õppis aastatel 1936–1940 Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) ehitust, lõpetas 1943. aastal Magnitogorski Mäeinstituudi tööstus- ja tsiviilehituse erialal, 1947. aastal aspirantuuri Leningradi Raudteetranspordi Inseneride Instituudis, tehnikakandidaat (1947, samas), väitekiri käsitles ehitiste aluseid ja vundamente.

Polonski oli aastatel 1932–1936 algkooliõpetaja, 1938–1940 TTÜ vesiehituse ja aluspõhja mehaanika labori assistendi kohusetäitja, 1940–1941 natsionaliseerimiskomissar, 1941–1942 mobiliseerituna Punaarmees. 1942. aastal suunati ta õpinguid lõpetama Uurali Industriaalinstituuti, ühtlasi määrati ta trusti Magnitostroi töödejuhatajaks. 1947. aastast oli ta Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) vanemõpetaja, aastatel 1949–1950 Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi (Ehituse TUI) vanemteadur ja teadussekretär, 1950 sektorijuhataja, 1950–1975 direktor, 1975–1983 teadusdirektor, 1983–1992 vanemteadur.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: kohalike materjalide kasutatavus ehituses; rajooniplaneerimine, linnaehitus, ehitusökoloogia. Polonski oli põlevkivituhkehitusainete ja tsemendita gaasbetooni kasutuselevõtu algatajaid Eestis. Teaduste Akadeemia Looduskaitsekomisjoni liige. Nõukogude Eesti preemia (1965). Orden Austuse märk (1958).[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Иссл. по строительству. Строительная теплофизика. Долговечность конструкций (kaasautor). Tallinn, 1984
  • Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi arengulugu (kaasautor). // Tehnilise mõtte ja tehnikahariduse ajaloo probleeme Eestis. 2. Teadusuuringud. Tallinn, 1985.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, III, 222
  • EE 14, 376
  • Ehitusinsenerid TPI-st, 222
  • О деятельности НИИ . строительства, 107–108
  • Õhtuleht (1972) 16. II, RH (1992), 3. VII.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.