Vikipeedia:Tartu Ülikool/Keeleteadus 2013
Keeletüpoloogia kursus 2014 kevad: vaata siia!
Õppeainete keeleteaduse alused ja sissejuhatus üldkeeleteadusse raames kirjutavad Tartu Ülikooli üliõpilased 2013/14 sügissemestril kohustusliku iseseisva tööna Vikipeediasse artikleid maailma keeltest.
Artikli Vikipeediasse vormistamise tähtaeg on 25. november.
Valdkonnad[muuda lähteteksti]
Aafrika keeled – Aasia keeled – Põhja- ja Lõuna-Ameerika keeled – Vaikse ookeani piirkonna keeled
Alustamine[muuda lähteteksti]
Kui Sul ei ole veel Vikipeedia kasutajakontot, registreeri ennast kasutajaks. Logi sisse.
Vikipeedias võivad kõik iga põhinimeruumi artiklit muuta. Selleks, et saaksid artikliga alguses rahulikult ja segamatult toimetada ja vormindamist katsetada, loo see enda kasutaja alamlehena (lehe pealkiri on kujul "Kasutaja:Kasutajanimi/Artiklinimi"). Vali ülalt oma rühma lehekülg ja lisa sinna oma alamlehe link. Kui alustadki sinna punase lingi tegemisest, siis saad selle lingi abil väga lihtsalt oma alamlehe luua, sest punasele lingile klõpsates avaneb uue lehe tühi muutmiskast.
Artikli Vikipeediasse vormistamine[muuda lähteteksti]
Artikli vormindamisel võta eeskujuks häid artikleid. Olulisemaid põhimõtteid ja tehnilisi võtteid seletab lühidalt ja samm-sammult õppekäik. Keeleartiklitest võid vaadata näiteks artiklit dari keel, sealt saab hästi õppida vormistusvõtteid (klõpsa "Muuda lähteteksti", siis näed, kuidas teha siselinke vikiartiklitele, välislinke muudele veebilehtedele, alapealkirju, lisada pilte, keele infotabelit, allikaviiteid jm).
Artikli tekst peab olema entsüklopeedilises stiilis ning kindlasti ei tohi kopeerida teiste autorite loodut (plagiaat ehk loomevargus on lubamatu). Kõikidele allikatele peab tingimata viitama Vikipeedia viitamistehnika abil (vaata viitamisjuhendit, tehnilist võtet saad lihtsalt õppida ka mainitud dari keele artiklist). Vikipeedias lisatakse vastav allikaviide iga lõigu või lause taha, mitte ainult lõppu kasutatud kirjanduse pealkirja alla.
Vormistuse katsetamisel kasuta muutmiskasti all nuppu "Näita eelvaadet", nii saad enne salvestamist veenduda, et vormindus töötab korrektselt. Arvesta sellega, et vormindamiseks võib kuluda veidi aega ja proovimist, seega ära jäta artikli Vikipeediasse sisestamist viimasele minutile.
Keele infokasti täieliku koodi saab mallilehelt. Infokastis olevad andmed peavad olema ka tekstiosas.
Sobivaid pilte otsi näiteks ingliskeelsest Wikipediast Sinu keele kohta käivast artiklist. Kui seal parasjagu ei ole, siis saad veel otsida Wikimedia projektide kesksest failikogust Wikimedia Commons. Oma arvutist või internetiavarustest otse artiklisse pilti panna ei saa. Vaata piltide juhendit.
| Juhised häälikute esitamise kohta: | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
Kui allikates on häälikute kohta piisavalt infot, saab need esitada häälduskoha järgi tabelina, nagu näiteks siin jaapani keele kaashäälikute kohta (tabeli all sellele tabelile vastav kood, tabeli tegemisel on abiks ka tabelite juhend). Kui infot on vähem, siis võib häälikuid kirjeldada ka lihtsalt lineaarse tekstina, nagu näiteks artiklis komi keel (alajaotus "Hääldus ja rõhk").
{| class=wikitable
|+Jaapani [[konsonant|konsonandid]], [[IPA]] transkriptsioon ja [[Hepburni transkriptsioon]]
|-
|
! [[bilabiaalid]] !! [[alveolaarid]] !! [[postalveolaarid]] !! [[palataalid]] !! [[velaarid]] !! [[glotaalid]] !! Mitmesugust
|-
! [[klusiilid]]
| [p] — ''p'' <br> [b] — ''b'' || [t] — ''t'' <br> [d] — ''d'' || || || [k] — ''k'' <br> [ɡ] — ''g'' || || rowspan="3" | [ː] — ''tähe kordamine''
|-
! [[afrikaadid]]
| || [ts] — ''ts'' <br> [dz] — ''z'' || [tɕ] — ''ch'' <br> [dʑ] — ''j'' || || ||
|-
! [[frikatiivid]]
| [ɸ] — ''f'' || [s] — ''s'' <br> ([z] — ''z'') || [ɕ] — ''sh'' <br> ([ʑ] — ''j'') || ([ç] — ''h'') || || [h] — ''h''
|-
! [[nasaalid]]
| [m] — ''m'' || [n] — ''n'' || || || ([ŋ] — ''g'') || || [ɴ] — ''n''
|-
! [[verberandid]]
| || || [ɾ̠ ~ l̠] — ''r'' || || ||
|-
! [[aproksimandid]]
| || || || [j] — ''y'' || [w͍] — ''w'' ||
|}
|
Kui nimetad arvsõnu, siis palun kasuta sõna "arvsõna", mitte "number", sest arvsõnad on eesti keeles "üks", "kaks", "kolm" jne, inglise keeles "one", "two", "three" jne, aga numbrid on "1", "2", "3" jne. Meid huvitavad justnimelt arvsõnad erinevates keeltes.
Kui artikkel näeb juba välja nagu õige artikkel olema peab (allikaviited, siselingid, alapealkirjad jms on olemas), siis tõsta see põhinimeruumi teiste artiklite sekka. Näiteks klõpsa Keelte loendis vastavale punasele lingile ja kopeeri sinna sisu oma lehe muutmiskastist. Oma alamlehel, kuhu alguses kirjutasid, lisa algusesse link uuele pärisartiklile, et saaks kergesti veenduda, et oled sisu põhinimeruumi tõstnud.
Abi[muuda lähteteksti]
Tekkinud küsimustele võib leida vastused juhendist. Kui sealt ei leia, võid esitada oma küsimuse siinse lehekülje arutelus. Aruteluleheküljel palun allkirjasta oma kommentaar, selleks trüki oma kommentaari järele neli tildet (~~~~) või vajuta muutmiskasti kohal pliiatsi pildiga nuppu. Kui siis lehe salvestad, muutuvad tilded automaatselt Sinu kasutajanimeks ja ajatempliks. Sulle vastatakse sealsamas lehel, tule mõne aja pärast vaatama.
Vaata ka[muuda lähteteksti]
- Juhend:Spikker
- Vikipeedia:Viitamine
- Vikipeedia:Lingid (pöörata tähelepanu välislinkide vormistamisele viitamise juures)
- Vikipeedia:Piltide kasutamine
- Vikipeedia:Tabelite tegemine