Vikipeedia:Mida Vikipeedia artikli kirjutamisel silmas pidada?
Mida Vikipeedia artikli kirjutamisel silmas pidada?[muuda lähteteksti]
- Vaata videot, kuidas Vikipeedia artikkel vormistada.
- Artikli tekst peab olema entsüklopeediline.
- Artikli pealkiri peab olema konkreetne mõiste.
- Artikli alguses on pealkiri paksus kirjas, millele järgnevad n-ö definitsioon ja sissejuhatus (vt teiste Vikipeedia artiklite algusi).
- Liigenda artikkel peatükkideks.
- Viita. Kasuta endale mugavat ühtset viitamissüsteemi, Vikipeedial ei ole oma viitamisstandardit.
- Viimane peatükk on "Viited". Selle järele võivad tulla peatükid "Kirjandus" ja "Välislingid".
- Kindlasti ei tohi sõna-sõnalt allikast kopeerida ehk plagieerida. S.t kasuta enda sõnastust ning viita faktide päritolule.
Sisu[muuda lähteteksti]
- Uut artiklit saab alustada näiteks siit. Võid ka kirjutada otsingusse artikli pealkirja ja avaneb lehekülg, kus tuleb vajutada soovitud artikli pealkirjaga punasele lingile.
- Kui soovitud teemal on juba artikkel, siis tuleb lisatav materjal olemasoleva sisuga integreerida ja mitte varasemat kustutada.
- Kasuta täislauseid, st igas lauses peab olema tegusõna.
- Väldi ebamääraseid ajamäärusi, nt praegu, eelmine / viimane aastakümme / sajand. Arvesta, et artiklit loetakse ka hiljem.
Viitamine[muuda lähteteksti]
- Viita. Viide peab olema vähemalt iga lõigu lõpus.
- Lisa viitekirjesse kõik viite elemendid.
- Vormista netiviide korrektselt (nt lisa pealkiri ja autor, kasutamise kuupäev jm).
- Lisa viited teksti sisse, mitte pealkirjadesse.
- Viitepeatüki pealkiri peab olema "Viited", mitte "Kasutatud kirjandus" vms.
- Kui kasutad mitut sama viidet, vali ülevalt "Viide" alt võimalus "Kasuta uuesti".
- Viited peab vormistama ühtselt, st kõik ajakirjaviited ühtmoodi, kõik raamatuviited ühtmoodi jne.
Tõlkeartikli kirjutamine[muuda lähteteksti]
- Artikli võib muust Vikipeedia keeleversioonist tõlkida. Sel juhul tuleb lisada samad viited, mida kasutatakse võõrkeelses artiklis. Muukeelsele vikipeediaartiklile endale ei viidata.
- Artikli arutellu võib kirjutada, et artikkel on tõlgitud võõrkeelsest Vikipeediast ja lisada selle võõrkeelse pealkirja ning lingi. Võib kasutada ka tõlkimise malli.
Ortograafia[muuda lähteteksti]
- Trükivigade vältimiseks kasuta spellerit, nt seda.
- Mõttekriips tähendab kuni, sidekriips ja, nt 5.–7. klassi poisid, 12.00–13.30, 1000–1500 elanikku, 3–6aastased lapsed, 1990.–1995. aastal jne.
- Arvudevahelise mõttekriipsu ees ega järel ei tohi olla tühikut, nt 3–7 korda.
- ne-liitelised asesõnad (sh vanused) kirjutatakse kokku või sidekriipsuga, nt 3aastane ~ 3-aastane.
- Järgarvu punkti järel peab olema tühik, nt 2. veebruar. Vt arvukirjutuse õigekirja siit.
- Järgarvuna esitatud aastaarvu lõpus peab olema punkt, nt 2019. aasta.
- Eestikeelses tekstis on arvudes komad, mitte punktid, nt 3,5 meetrit. Vt arvukirjutuse õigekirja siit.
- Vormista loetelu korrektselt, loetelu kirjavahemärkide kohta vt siit.
- Võõrkeelsed sõnad peavad olema kursiivis, nt hot dog.
- Tsitaatsõnadele ja (kui vaja) võõrnimedele lisatakse käändelõpp ülakomaga, mitte sidekriipsuga, nt hot dog'i, Youtube'i.
- Lühenditele lisatakse käändelõpp sidekriipsuga või pannakse kääne kohe lühendi külge, ei kasutata ülakoma, nt NATOsse ~NATO-sse.
- Võõrnimede käänamise kohta vt siit.
- erinev on üleliigne või võiks asendada sõnaga eri, nt kaks erinevat koera > kaks koera. Vt siit.
- poolt on üleliigne või kasutada aktiivset tegusõna, nt ema poolt tehtud > ema tehtud ~ ema tegi. Vt siit.
- Väldi meie-vormi.
- Kui on kaks nime sidekriipsuga, siis tuleb käänata mõlemat, nt Beer-Lamberti seadus > Beeri-Lamberti seadus.
- Saava käände kasutamine pöördsõna olema laiendina sobib vaid siis, kui tegu on ajutise või juhusliku olekuga, nt eesmärgiks on > eesmärk on, vt keelenõuvakka.
- Väldi ületuletuse teel tehtud lt-määrsõnu, nagu jätkuvalt, praktiliselt jms, vt siit.
Vormistus[muuda lähteteksti]
- Sissejuhatus peab olema enne sisukorda (kui enne sissejuhatust ei ole ühtki pealkirja, siis seda probleemi ei teki).
- Artikli alguses olev mõiste peab olema paksus kirjas.
- Paksus kirjas on ainult artikli alguses olev mõiste.
- Lisa siselingid.
- Kasuta siselinki ainult mõiste esimesel mainimisel.
- Teksti sees ei tohiks olla välislinke (ei ingliskeelsele Wikipediale ega ka kuhugi mujale).
- Artikkel peab algama definitsiooniga.
- Peatükkide pealkirjastamist peab alustama kõige kõrgema taseme pealkirjaga (st == Pealkiri ==), mitte mõne madalamaga.
- Pealkirju ei vormistata paksu kirja, seda teeb Vikipeedia automaatselt.
- "Vaata ka" all on lingid eestikeelsele Vikipeediale, muud lingid peavad olema "Välislinkide" all.
- Matemaatika-, keemia-, füüsikavalemid peaksid olema vormistatud Vikipeedia valemivormistusega.
- Kasuta terves artiklis Vikipeedia jutumärke, st "...".
Pildid ja joonised[muuda lähteteksti]
- Pilte saab otsida Commonsist.
- Kui mõnes teises keeleversioonis on olemas huvipakkuv pilt, siis saab seda sama kujutist tõenäoliselt kasutada ka eestikeelses Vikipeedias (see ei pruugi olla nii kõigi ingliskeelse Wikipedia piltidega).
- Piltidele peab lisama allkirja, mis kirjeldab pildil olevat.
- Võõrkeelne joonis tõlgi eesti keelde, lisa uus fail Commonsisse ja kasuta artiklis seda.