Vesivaksurlased

Allikas: Vikipeedia
Vesivaksurlased
Hydrometra stagnorum
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Lülijalgsed Arthropoda
Klass: Putukad Insecta
Selts: Nokalised Hemiptera
Alamselts: Lutikalised Heteroptera
Infraselts: Gerromorpha
Sugukond: Vesivaksurlased Hydrometridae

Vesivaksurlased (ka vesivaksiklased[viide?]; ladinakeelne teaduslik nimetus Hydrometridae) on lutikaliste seltsi kuuluv poolvee-eluliste putukate sugukond, kes elavad vee pinnal.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vesivaksiklased on hallikat või helepruuni värvi ja suhteliselt suured infraseltsis Gerromorpha. Enamasti ligikaudu 8 mm pikad, kuid võivad kasvada pikemaks kui 15 mm. Nende keha ja jalad on pikad ja saledad, meenutades kojuselisi. Sugukond on peamiselt tiibadeta, kuid esineb ka tiivulisi liike. Nende pea on pikk, tavaliselt pikem kui keha. Silmad on pea keskkohast tagapool ja enamasti punnis. Nende tundlad on nelja segmendilised.

Leviala ja ökoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vesivaksiklased on suhteliselt tavalised ja neid leidub terves maailmas. Kõige suurem liigirikkus esineb troopikas. Väljaspool troopikat esineb ainult perekond vesivaksik (Hydrometra).

Vesivaksiklased on tavaliselt järvede, lompide ja märgalade kallaste lähedal, enamasti veekogudes, kus puuduvad kalad. Nad eelistavad veetaimestikku või liiguvad vaikselt üle veepinna, kus nad ärrituse korral on võimelised tegema kiireid sööste.

Vesivaksiklased on röövloomad, kes aegajalt söövad raipeid. Nende lemmiktoit on veepinnal olevad hooghännalised. Nad on võimelised ronima taimedel, kus nad jahivad teisi putukaid. Neil on 5 vastsefaasi ja täiskasvanuks saavad nelja kuni kuue nädalaga.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vesivaksiklaste sugukonnas on 3 alasugukonda ja 7 perekonda. Teada on rohkem kui 110 liiki.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]