Vene-euroopa laika
| Vene-euroopa laika | |
|---|---|
| |
| FCI standard nr 304 | |
| Rühm | 5: spitsilaadsed ja algupärased tõud |
| Alarühm | 2: põhjamaised jahikoerad |
| Standard nr | 304 02.03.2011 (en et) |
| Kohalik nimi | русско-европейская лайка e russko-jevropeiskaja laika |
| Töökatsed | jah |
| Kasutus | mitmekülgne jahikoer |
| Tunnused | |
| Turja kõrgus | 52–58 cm (isane) 48–54 cm (emane)[1][2] |
| Pikkuse indeks | 100–103 (isane) 100–105 (emane) |
| Kattekarv | karm ja sirge pealiskarv, villataoline pehme aluskarv |
| Karvkate | must valgega või valge mustaga, üleni valge või must |
 Meediafailid Wikimedia Commonsis
| |
| Koer (Canis lupus familiaris) | |
Vene-euroopa laika (vene k Русско-европейская лайка) on Venemaa Euroopa-osa metsapiirkondadest pärinev jahikoer. See tõug pärineb komi, arhangelski, karjala jt selle piirkonna laikadest, kes koondati 1947. aastal vene-euroopa laika nimetuse alla.[2] Aastal 1944 algas süsteemne tõuaretus E. I. Šereševski juhtimisel Tveri oblastis Venemaal. Vene-euroopa laika tõustandard kinnitati 1952. aastal.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Vene-euroopa laikat on tõuna tunnustanud FCI spitsilaadsete ja algupäraste tõugude rühmas põhjamaiste jahikoerte alarühmas tõustandardi numbriga 304. Lähedased tõud on lääne-siberi laika (nr 306) ja ida-siberi laika (nr 305).[3] Ameerika organisatsioon UKC paigutab vene-euroopa laika põhjamaiste tõugude (Northern Breed) rühma.[4]
Tõustandard[muuda | muuda lähteteksti]
Vene-euroopa laikasid kirjeldatakse kui keskmise suurusega tõugu turjakõrgusega 52-58 cm (emastel 48-54 cm). Tõule on omased püstised kõrge asetusega kõrvad ja rõngas või sirbikujuline saba, mille ots puudutab selga, reit või istmikku. Värvustest on aktsepteeritud valge, must, valge mustaga ja must valgega.[2]
Temperament[muuda | muuda lähteteksti]
Vene-euroopa laika on elavaloomuline tõug, kes naudib viibimist välitingimustes. Koerad annavad jahimehele häälekalt märku puu otsas olevast saakloomast (tavaliselt orav või kährik). Vene-euroopa laikal on tugev omanikutunnetus, tegu on üsna territoriaalse tõuga ja seega sobib ta hästi valvekoeraks. Ta on väga leplik laste suhtes, kuid ettevaatlik võõraste ja teiste koertega suheldes.
Liikumine[muuda | muuda lähteteksti]
Tegemist on väga energilise tõuga, kes vajab palju liikumist, parim on selleks võimalus joosta looduses või osaleda jahil. Kui liikumisvõimalused on piiratud, hakkab koeral kiiresti igav ja ta võib muutuda probleemseks.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "RUSSIAN - EUROPEAN LAIKA" (pdf) (inglise). FCI. Vaadatud 22.12.2017.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Vene-euroopa laika" (pdf). EKL. Vaadatud 22.12.2017.
- ↑ "Russko-Evropeïskaïa Laika (304)". FCI. Vaadatud 22. detsember 2017.
- ↑ "Breed Standards". UKC. Vaadatud 22. detsember 2017.