Veelained

Allikas: Vikipeedia

Veelained on vees tekkivad lained.

Nad jagunevad pinnalaineteks, pikkadeks laineteks ja siselaineteks.

Pinnalained[muuda | redigeeri lähteteksti]

Floatingbottle.gif
Next.svg Pikemalt artiklis Pinnalained

Vee pinnalained on pinnalained vee ja õhu piirpinnal.

Walter Munki järgi hõlmavad nad veepeegli võnkumised, mille perioodid ulatuvad kümnendiksekunditest (kapillaarlained) tundideni (loodelained).

Vee (või muu vedeliku) pindpinevus määrab 2 sentimeetrist väiksema lainepikkusega kapillaarlainete omadused. Suurema lainepikkuse puhul määrab lainete omadused inerts, raskusjõud ning sellest tingitud rõhu- ja liikumisemuutused.

Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on tuul, mis tekitab muu hulgas merelainetuse. Vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad laineid. Sõitvaid laevu saadavad vöörilained.

Tuulelainete tekkimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuulelainete tekkimise skeem
Satelliidiülesvõte merelainetest (vasakul)
Next.svg Pikemalt artiklis Tuulelained

Vasakpoolsel pildil on näitlikustatud tuulelainete tekkimist. Tuul puhub vasakult üle rahuliku veepeegli. Veepinnal peavad tuule ja vee erinevad horisontaalsed kiirused ühtlustuma. Piirpinna moodustub mittepideva potentsiaalse voolamise tagajärjel.

Pikad lained[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Pikad lained

Merevärinad võivad tekitada tsunameid. Ka loodelained on pikad lained.