Pinnalained
Pinnalained on lained, mis tekivad tahke keha, vedeliku või gaasi pinnal.
Pinnalainete seas on seismilised pinnalained, akustilised pinnalained, tuulelained, raskuslained ja kapillaarlained.
Veekogus esinevad pinnalained[muuda | muuda lähteteksti]
Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on tuul, mis tekitab muu hulgas merelainetuse.
Walter Munki järgi hõlmavad nad veepeegli võnkumised, mille perioodid ulatuvad kümnendiksekunditest (kapillaarlained) tundideni (loodelained)[viide?].
Vee (või muu vedeliku) pindpinevus määrab 2 cm-st väiksema lainepikkusega kapillaarlainete omadused. Suurema lainepikkuse puhul määrab lainete omadused inerts, raskusjõud ning sellest tingitud rõhu- ja liikumisemuutused[viide?].
Lühikesed ja pikad pinnalained[muuda | muuda lähteteksti]
Pinnalaineid saab jagada lühikesteks ja pikkadeks. Lühikeste pinnalainete lainepikkus on vee sügavusest palju väiksem, pikkadest lainetest saab aga rääkida, kui lainepikkus on vee sügavusest vähemalt 20 korda pikem[1] ja sel juhul ulatub lainete mõju veekogu põhjani.
Madalas, rannikulähedases vees tekivad sageli murdlained.
Vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad tüüpilisi pinnalaineid. Sõitvaid laevu saadavad vöörilained. Pinnalained on ka ummiklained.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Wetzel, R. G. (2001). Limnology. 3nd ed. Academic Press, p 103