Pinnalained

Allikas: Vikipeedia

Pinnalained on lained, mis tekivad tahke keha, vedeliku või gaasi pinnal.

Pinnalainete seas on seismilised pinnalained, akustilised pinnalained, tuulelained, raskuslained ja kapillaarlained.

Veekogus esinevad pinnalained[muuda | redigeeri lähteteksti]

Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on tuul, mis tekitab muu hulgas merelainetuse.

Walter Munki järgi hõlmavad nad veepeegli võnkumised, mille perioodid ulatuvad kümnendiksekunditest (kapillaarlained) tundideni (loodelained)[viide?].

Vee (või muu vedeliku) pindpinevus määrab 2 cm-st väiksema lainepikkusega kapillaarlainete omadused. Suurema lainepikkuse puhul määrab lainete omadused inerts, raskusjõud ning sellest tingitud rõhu- ja liikumisemuutused[viide?].

Lühikesed ja pikad pinnalained[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pinnalaineid saab jagada lühikesteks ja pikkadeks. Lühikeste pinnalainete lainepikkus on vee sügavusest palju väiksem, pikkadest lainetest saab aga rääkida, kui lainepikkus on vee sügavusest vähemalt 20 korda pikem[1] ja sel juhul ulatub lainete mõju veekogu põhjani.

Madalas, rannikulähedases vees tekivad sageli murdlained.

Vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad tüüpilisi pinnalaineid. Sõitvaid laevu saadavad vöörilained. Pinnalained on ka ummiklained.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Wetzel, R. G. (2001). Limnology. 3nd ed. Academic Press, p 103

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]