Välitingimustes toiduvalmistamine

Välitingimustes pannkookide valmistamine priimusega

Välitingimustes toiduvalmistamine erineb oluliselt söögitegemisest köögis, kõige suurem erinevus on köögipinna puudumine. Seetõttu on matkajad töötanud välja palju spetsiaalseid seadmeid ja köögitehnikat, mis on mõeldud välitingimustes toiduvalmistamiseks. Selliseid toiduvalmistamise traditsioone on seostatud nomaadi kultuuridega, näiteks Põhja-Aafrika berberitega, Araabia beduiinidega, indiaanlastega ning Põhja-Ameerika pioneeridega. Nende meetodeid on kaasajastatud ja täiendatud välitingimustes kasutamiseks.

Välitingimustes toiduvalmistamise ajalugu

Usutakse, et esmakordselt proovis homo erectus küpsetatud liha pärast seda, kui metsatulekahjus oli mõni loom lõksu jäänud ja ära põlenud. Arvatavasti ei suutnud homo erectus vastu panna sulanud rasva ja röstitud liha lõhnale. Tänapäeval grillitakse lisaks lihale ka seeni ja köögivilju.

Välitingimustes toiduvalmistamise areng algas sellest, et algselt visati toit lihtsalt tulele. Rauaajal leiutati juba grill ja Roomas ehitati kogukondadele välikööke. Ajalugu on täis näiteid, et inimestel on olnud vaja osata süüa teha väljaspool kööki. Näiteks sõdade, koloniseerimiste, avastusretkede, katastroofide jne ajal. Kuid inimestele meeldib väljas süüa teha ka lõbu pärast. Kui tehnoloogia arenes sinnamaani, et köögid ehitati majja ja seal oli kõik vajalik olemas, jäi toiduvalmistamine väljas sagedamini lõbusaks ajaviiteks. Inimesed naudivad väljas grillides suhtlemist, sõprade ja pere seltskonda.

Kaasaegne grill sai alguse 20. sajandil koos söebriketi leiutamisega. Esimene grillimislaud loodi 1907. aastal USAs Missouri osariigis Kansas Citys.

Toit ja retseptid

Väljas valmistatud toidud erinevad kodus tehtud toitudest, erinevus seisneb ka toiduvalmistamise viisis. Metsa minnes tuleb vältida suurema hulga värske toidu kaasa võtmist, kuna suurema veesisaldusega toiduaineid (nt liha) on suurema massi tõttu raske kanda. Seetõttu tuleks eelistada väiksema veesisaldusega toiduaineid, nagu kuivatatud liha, köögivilju ja pakendatud dehüdreeritud laagritoite.

Meetodid

Grillimine

Grillimine

Grillimine on kõige levinum välitingimustes toiduvalmistamise viis. Tavaliselt grillitakse vabas õhus restil või vardas hõõguvate süte kohal. Sel viisil tehtud toitudel on omapärane suitsune maitse. Grillil küpsev toit vajab pidevat tähelepanu, sest see võib kõrge kuumuse tõttu ruttu kõrbema minna ja süttida. Aladel, kus tule tegemine on keelatud, kasutatakse toiduainete grillimiseks kergekaalulisi söegrille.

Praadimine

Praadimine on toiduvalmistamise viis, mida kasutatakse sageli matkal püütud kala või uluki valmistamiseks, samuti pannkookide, leiva ja magustoitude tegemiseks. Tavaliselt kasutatakse praadimiseks taimeõli või margariini. Lühikese säilivusaja tõttu ei saa praadimiseks kasutada maitsestamata võid või seapekki.

Hollandi ahi

Matkapannidel puuduvad sageli käepidemed, et neid oleks lihtsam kaasas kanda. Kuna matkapannid on tavaliselt valmistatud väga õhukesest metallist, tuleb hoolikalt jälgida, et toit valmiks ühtlaselt. Eriti oluline on see kaasaskantavate ahjude puhul, millel on väikese läbimõõduga leek. Probleemi lahendamiseks on soovitatav liigutada panni kellaosuti liikumise suunas, et panni kõik osad puutuks leegiga kokku. Toidu ühtlaseks valmimiseks saab kasutada ka leegi hajutit. Lõkkel praadimiseks eelistavad osad matkajad kasutada jalgadega malmist panni, mida kutsutakse “ämblikuks”. See on kõrgendatud nii, et väike lõke saab olla otse selle all.

Hollandi ahi

Hollandi ahi on raske malmist pott, mis on traditsiooniliselt tehtud kolmest lühikesest jalast (mis hoiavad seda kuuma söe kohal), nõgusatest kaantest ja käepidemetest. Hollandi ahjusid kasutatakse sageli telk- ja välilaagrites. Ahjud on valmistatud malmist või alumiiniumist ning sobivad näiteks hautiste ja liha valmistamiseks. Kaks vertikaalset rauast risttalaga raudtraati võimaldavad potte riputada süte kohal soovitud kõrgusele.

Aurutamine

Aurutamine bambusega

Välitingimustes toidu aurutamine on võimalik teatud vahenditega, näiteks sellise taimega nagu bambus. Selle meetodi puhul õõnestatakse bambus liigendite vahelt, seejärel asetatakse bambus diagonaalselt üle lõkkele. Vesi asetatakse madalaimasse bambuse segmenti. Seejärel pannakse toit (nt riis) ülemisse segmenti. Aurumine toimub madalaima segmendi osas aurustunud vee tõttu.

Lõkketulel küpsetamine

Kõige vanem toiduvalmistusviis on lõkketulel küpsetamine. Lõkke peal söögivalmistamiseks on palju erinevaid variante. Enne ahjude leiutamist ei erinenud tule peal toiduvalmistamine igapäevasest söögitegemisest. Inimesed, kes matkavad alal, kus on lubatud lõkkepuitu korjata, võivad otsustada lõkketulel küpsetamise kasuks, kuna see vabastab vajadusest kanda kaasas lisavarustust (nt grilli). Lõkke kohal söögitegemine võib olla keeruline, kui pole harjumust, lisaks on paljudel aladel süttimisohu tõttu lõkke tegemine keelatud. Seetõttu eelistavad paljud matkajad kasutada kaasaskantavaid ahje.

Keetmine

Keeva vett saab kasutada sooja toidu ja joogi valmistamiseks, koristamiseks ning isegi vee steriliseerimiseks. Seetõttu hinnatakse matkapliidi valimisel, kui kiiresti suudavad nad keeta liitri (või mõne muu ühiku) vett. Lisaks on mõned kaubanduslikud ahjumudelid spetsiaalselt kohandatud kiirkeetmiseks, millele võib olla lisatud teisigi funktsioone nagu praadimine ja küpsetamine.

Välipotid nagu ka praepannid on tavaliselt tehtud väga kergest materjalist (tihti alumiiniumist, kuid kõrgema kvaliteedi puhul ka titaanist).

Küpsetamine/röstimine

Lõkke kohal varda otsas toidu küpsetamine on kõige lihtsam ja enam kasutatav meetod. See küpsetusviis on populaarne hot dog'ide ja vahukommide küpsetamisel. Ungarlased küpsetavad tihti lõkke kohal peekoniribasid (szalonna't). Peale varraste kasutatakse veel võileivagrille, mille vahele saab panna erineva täidisega saia või leiva viilud, need asetatakse kuumade süte peale. Liha küpsetamise eelis võrreldes grillimisega on see, et lihast tilkuvat rasva saab ära kasutada: rasva saab koguda, asetades tulekindla anuma küpseva toidu alla.

Metsas toiduvalmistamine ilma nõudeta

Metsas toiduvalmistamine on toiduvalmistamise viis ilma köögiriistadeta. Seda meetodit kasutatakse tavaliselt looduses ööbides või traditsioonilisel matkal raskesti ligipääsetavatel metsaaladel. Mõned toiduvalmistamismeetodid lubavad kasutada keedupotti, kuid paljud retseptid on ilma nõudeta. Mõned alternatiivid kööginõudele on foolium, puuviljanahad ja kuumad kivid. Traditsiooniliselt kasutatakse seda meetodit lõkke ümber, kuna puit on kõige kättesaadavam kütuseallikas metsas. Seetõttu sisaldavad mõned retseptid ka teavet leegi tugevuse kohta.

Metsas söögitegemise on laialdaselt kasutusele võtnud skaudid. Kuigi seda seostatakse tänapäevaste skautidega, siis metsas toiduvalmistamine on kasutusel olnud vähemalt 25 aastat enne skaute. Skautide seas kutsutakse seda meetodit ka veel kergekaaluliseks söögitegemiseks, kuna köögiriistade asemel kasutatakse fooliumit.

Kogu maailma skaudid osalevad metsas söögitegemise võistlustel. Need võistlused on tihti kohalikku mõõtu, kuid mõningaid võistlusi viivad läbi ka rahvusvahelised skaudiorganisatsioonid, näiteks Malta skaudiorganisatsioon.

Nippe toiduvalmistamiseks välitingimustes

• Mõõda söökide jaoks vaja minevad koostisosad ette ära ja pane soonkinnisega kottidesse.
• Valmista supipõhi ette, külmuta see ja hoia termokastis.
• Liha tuleb külmutada enne termokasti panekut, sest nii säilib see kauem ja hoiab teised toidud külmana.
• Gaasilekkeid saab kontrollida, pannes vedelseepi ühenduskohtadesse. Lisaks tuleb lülitada gaas välja, kui seda ei kasutata. Gaasiballooniga peab olema väga ettevaatlik ja seda tuleb hoida kogu aeg püstises asendis.
• Õues süüa tehes kata potid/pannid, siis valmib toit kiiremini ning on võimalik gaasi kokku hoida. Lisaks saab nii vältida ka mustuse ja putukate toitu sattumist.
• Tikkude kuivana hoidmiseks kata need vahaga, enne kasutamist eemalda vaha. Pane tikupakk veekindlasse karpi või kotti.
• Loomade ja putukate eemalehoidmiseks hoia toitu pakendatult ning maapinnast kõrgemal.