Uhkus

Superbia – ladina keeles 'uhkus'

Uhkus on sissepoole suunatud emotsioon, millel on erineva varjundiga tähendusi. Negatiivse varjundiga uhkus viitab inimese rumalalt rikutud arvamusele kellegi väärtusest, seisundist või saavutustest. Seda inimest kutsutakse uhkustajaks või ülbitsejaks. Positiivse varjundiga uhkus viitab inimese seotusele ta enda või kellegi teise inimese või grupi inimeste valikute ja tegudega, mis tulenevad uhkustundest, mis on sõltumatu inimesest endast, kuid sisaldab kuuluvustunnet. 

Filosoofid ja sotsiaalpsühholoogid on täheldanud, et uhkus on keeruline emotsioon, mis vajab enesetunnetuse arendamist ja oskust näha erinevusi (näiteks et uhkus erineb õnnest ja rõõmust), kuulates teisi inimesi. Mõned sotsiaalpsühholoogid eristavad mitteverbaalseid uhkuseväljendusi kui automaatselt tajutavaid signaale kõrgema sotsiaalse staatuse kohta. Kuid uhkust võib ka defineerida kui madalat tõega mittenõustumist. Üks vanaaegne uhkuse definitsioon pärineb Augustinuselt: "armastus enda oivalisuse vastu". Sarnaselt defineeris ka Meher Baba: "Uhkus on konkreetne tunne, mille kaudu egoism avaldub."

Uhkust nähakse mõnikord rikutuse või vastupidi – voorusena. Kuigi mõned filosoofid nagu Aristoteles (ja George Bernard Shaw) pidasid uhkust (kuid mitte ülbust) sügavaks vooruseks, siis mõned religioonid pidasid uhkust pettusega seotud patuks, nagu on väljendatud Õp 11:2 Vana Testament. Kristluses on uhkus üks seitsmest surmapatust. Uhkus võib avalduda kõrgemas arvamuses ühe rahva (rahvuslik uhkus) ja rahvuse (etniline uhkus) kohta.

Vaata ka

• Dunningi-Krugeri efekt
• Nartsissism
• Suurusluul