Tuukanlased

Allikas: Vikipeedia
Tokotuukan

Tuukanlased (Ramphastidae) ehk tuukanid [viide?] on lindude sugukond rähniliste seltsist. Vahel nimetatakse neid piprasööjalasteks. Vananenud nimetus on tukaanlased.

Tuukanlased on rähniliste seltsi kõige suuremad linnud, kuni rongasuurused.

Tuukanlased elavad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Kariibi mere piirkonnas umbes tosinaliikmelises grupis.

Neil on hiigelsuur iseloomulik nokk. See on eredat värvi ja peaaegu ebaloomulikult suur. Noka pikkus on peaaegu võrdne kere pikkusega. Noka suurus ei valmista linnule siiski ebamugavusi, sest see on väga kerge temas olevate õhuga täidetud kambrite ja õõnte tõttu. Nokk on tipust allapoole kooldunud ja saaghambulise servaga. Eriti suured saaghambad on noka otsas. keel on pikk, narmalise eesosa ja servadega.

Tuukanlaste sulestik on kontrastselt värvunud. Sulestik on põhiliselt must, kuid enamjaolt leidub sellel eredaid laike. Isegi jalad ja silmad on neil eredalt värvunud. Mõni tuukanlane ei jää kirevuselt alla ka papagoidele. Nahk noka ja silma ümbruses on sulgedeta ning sama eredat värvi kui nokkki. Sellegipoolest on tuukanlased metsas vähemärgatavad. Kui nasd istuvad rahulikult puuvõras, võib neid sama hästi pidada liblikaks või küpseks puuviljaks. Väikesed rohelised tuukanlased jäävad hoopis märkamatuks.[1]

Tuukanlased on lärmakad ja löövad aktiivselt kaasa troopikametsas valitsevas kakofoonias. Nad toituvad marjadest, teradest ja putukatest. Pärismaalased kodustavad tuukaneid.

Liigid [muuda]

Viited [muuda]

  1. "Loomade elu" 6. kd., lk. 325

Välislink [muuda]