Tuukanlased

Allikas: Vikipeedia
Tokotuukan

Tuukanlased (Ramphastidae) ehk tuukanid [viide?] on lindude sugukond rähniliste seltsist. Vahel nimetatakse neid piprasööjalasteks. Vananenud nimetus on tukaanlased.

Tuukanlased on rähniliste seltsi kõige suuremad linnud, kuni rongasuurused.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuukanlased elavad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Kariibi mere piirkonnas umbes tosinaliikmelises grupis. Pärismaalased kodustavad tuukaneid.

Kehaehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neil on hiigelsuur iseloomulik nokk. See on eredat värvi ja peaaegu ebaloomulikult suur. Noka pikkus on peaaegu võrdne kere pikkusega. Noka suurus ei valmista linnule siiski ebamugavusi, sest see on väga kerge temas olevate õhuga täidetud kambrite ja õõnte tõttu. Nokk on tipust allapoole kooldunud ja saaghambulise servaga. Eriti suured saaghambad on noka otsas. Keel on pikk, narmalise eesosa ja servadega.

Tuukanlaste sulestik on kontrastselt värvunud. Sulestik on põhiliselt must, kuid enamjaolt leidub sellel eredaid laike. Isegi jalad ja silmad on neil eredalt värvunud. Mõni tuukanlane ei jää kirevuselt alla ka papagoidele. Nahk noka ja silma ümbruses on sulgedeta ning sama eredat värvi kui nokkki. Sellegipoolest on tuukanlased metsas vähemärgatavad. Kui nasd istuvad rahulikult puuvõras, võib neid sama hästi pidada liblikaks või küpseks puuviljaks. Väikesed rohelised tuukanlased jäävad hoopis märkamatuks.[1]

Eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuukanlased on lärmakad ja löövad aktiivselt kaasa troopikametsas valitsevas kakofoonias.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nad toituvad marjadest, teradest, putukatest ja ämblikest.

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pulmamängu ajal nopivad ja ulatavad emas- ja isaslind teineteisele oma nokast marju. Paar jääb kokku paljudeks aastateks.

Hoolimata suurest nokast ei saa tuukanid endale ise puutüve sisse õõnsust uuristada. Paljud pesitsevad teiste lindude, peamiselt rähnide uuristatud puuõõntes. Kui õõnsus on neist endist väiksem, siis poevad nad sinna, painutades saba kahekorra selja peale. Kõige suuremad tuukanid teevad pesa looduslikesse koobastesse.

Kord aastas muneb emaslind puutüves olevasse pessa 2-4 valget muna. Mune hauvad mõlemad linnud ja pojad kooruvad 15 päeva pärast. Linnupojad lahkuvad pesast kaheksa nädala vanustena.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Loomade elu" 6. kd., lk. 325

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]