Polis

Allikas: Vikipeedia

Polis (kreeka keeles πόλις 'linn') oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem.

Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid.

Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamik inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud.

Valitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Koos poliste tekkimisega tekkis ka kodakondsuse mõiste. Kodanikkonna moodustasid täiskasvanud (relvakandmisvõimelised) mehed, kellel oli õigus omada maad ja osa võtta rahvakoosolekutest (umbes 10% elanikkonnast). Kodakondsuseta olid võõramaalased, orjad ja naised. Mitmetes polistes ei loetud kodanike hulka ka kõiki mehi, vaid ainult neid, kes olid piisavalt rikkad, et endale sõjavarustust osta.

Valitsusvormilt jagunesid polised kaheks: aristokraatlikeks ja demokraatlikeks. Demokraatlike poliste seas on parim näide Ateena. Aristokraatlik riigivorm oli aga levinuim. Aristokraatia üks erivorme oli ka oligarhia – valitsemisviis, kus võim kuulus vähestele väga rikastele aristokraatidele (Korintose polises). Vahel esines ka türanniat (valitses ainuvalitseja ehk türann), aga türannia ei püsinud kunagi eriti kaua.

Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam.

Suuremad polised[muuda | muuda lähteteksti]

Polisega seotud mõisted[muuda | muuda lähteteksti]

Ateena akropol oli kunagi Ateena polise tähtis osa

Paljud sõnad on lõpuga "-polis" või lähtuvad sellest sõnast. Tavaliselt viitavad need sõnad teatud tüüpi linnale või haldusüksusele. Mõned näited:

  • astropolis – tähekujuline linn või tööstuspiirkond;
  • kosmopolis – suurlinna keskus;
  • megapolis, megalopolis – linnastu, mis on tekkinud linnade ja äärelinnade kokkukasvamisest. Näiteks Bosnywash;
  • metropol (tuleb kreeka sõnast metropolis 'emalinn') – koloonia emalinn; asumaid rajanud vanakreeka linnriik; pea- või suurlinn;
  • nekropol 'surnute linn' – surnuaed, antiikaegne matmispaik.

Osa sõnu viitab ka linnaosadele või linnarühmadele:

  • akropol (tuleb kreeka sõnast akropolis 'linna äär', tähendades ka 'ülemine linn') – polise kõrgeim osa. Näiteks Ateena akropol;
  • dekapolis kümnest linnast koosnev linnade rühm;
  • heptapolis seitsmest linnast koosnev linnade rühm;
  • pentapolis viiest linnast koosnev linnade rühm;
  • tetrapolis neljast linnast koosnev linnade rühm;
  • tripolis kolmest linnast koosnev rühm.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]