Teadmus

Allikas: Vikipeedia
Teadmust näitlikustav karikatuur

Teadmus (ladina keeles cognitio; saksa keeles Erkenntnis, inglise keeles knowledge, prantsuse keeles connaissance) on tunnetatud teadmine.

Teadmus on laiem mõiste kui teadmine ning sisaldab eneses teadmise mõttelist (abstraktset/teoreetilist) ja praktilist osa (inglise: know what, know why, know how). Mõiste sisaldab akadeemilist, teadvustatud ja intuitiivset teadmist. Teadmus on tänapäeval käsitletav kui vahend, saadus, tulemus, toode, mida saab arendada, osta, müüa, loobuda kui iganenust, kasutada uues olus ja tähenduses jne. Teadmust hakkas teadmisest eristama prantsuse filosoof Jean-François Lyotard.

Määratlus[muuda | muuda lähteteksti]

Teadmuse erinevad definitsioonid:

1) Teadmus on teadmine millest või millestki, nagu faktid, informatsioon, kirjeldused või osakused, mida omandatakse hariduse ja kogemuste kaudu, tajudes, avastades ja õppides. Teadmus viitab teoreetilisele ja praktilisele teadmisele mingi teema kohta. See võib olla kaudne, nagu praktilised oskused ja kogemused või otsene nagu teoreetiline arusaam mingi teema osas[1].

2) Teadmus on muutuv segu inimeste isiklikest kogemustest, väärtustest, arusaamadest, mis loob raamistiku uute kogemuste ja informatsiooni hindamiseks ning ühendamiseks[2].

3) Teadmus on kontekstis olev informatsioon, et toota ja rakendada arusaamist.[3]

4) Teadmus on raamitud kogemuste, väärtuste, kontseptuaalse informatsiooni ja eksperditeadmiste segu, mis pakub raamistikku uute kogemuste ja informatsiooni hindamiseks.[4]

5) Teadmised on jagatud kogemuste, kollektiivteooria ja heuristika kombinatsioon, mis on välja töötatud üksikisiku või kogukonna praktika tulemusel, mis seda võimaldab.[5]

Teadmusest ja selle kasutamisest sõltub üha enam organisatsioonide edukus. Tähtis on oskus, kuidas teadmust kasutada ära organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Teadmus on info kontekstis, sõltub ajast ja kohast. Luuakse vastastikuses indiviidide ja organisatsioonide sotsiaalses koostoimes.

Tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Teadmuse tunnused on järgmised:

1) teadmus ei saa "otsa" ning jagamisega see ei kao;

2) suur osa organisatsiooni väärtuslikust teadmusest lõpuks astub uksest välja (lahkub koos töötajaga);

3) teadmis on intellektuaalne vara;

4) teadmuse jagamisel sageli selle väärtus suureneb; teadmust võib lõpmatuseni jagada.[6][7][8][9]

Omandamine[muuda | muuda lähteteksti]

Teadmus

Teadmus omandatakse läbi kogemuse. Kogemuse põhjal kujuneb inimesel arusaam, mille kaudu mõista uusi situatsioone (tuttavad mudelid). Kogemustest omandatakse "rusikareeglid" ehk lühiteed uute probleemide lahendusteni, mis sarnanevad varasemate probleemidega. Teadmuse lahutamatud osad on väärtused ja uskumused.[10]

Jagunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Teadmus jaguneb nähtavaks ja varjatud teadmuseks. Nähtav teadmus on kergesti väljendatav sõnades ja arvudes, saab kergesti kommunitseerida[11] ning jagada andmebaaside, protseduurireeglite, kirjalike juhendite ja kontaktandmete jms näol [12] (kodeeritud, kirjeldab objekti, objektiivsed, mitte personaliseeritud, know-what ja know-why, oletuslik, universaalne, lihtne jagada[13][14]). Varjatud teadmus on kognitiivne ja tehniline teadmus. Varjatud teadmus on personaalne ning seda on raske väljendada [7] (kaudne, kirjeldab protsessi, subjektiivne, kirjeldab protsessi, personaliseeritud, kinnitav, konteksti spetsiifiline, raske jagada, know-how ja know-who).Varjatud teadmusel on oluline kognitiivne mõõde [13][15]. Näiteks, kuidas anda edasi mootorrattaga sõitmise oskust. Eelpool kirjeldatud teadmusvormi (nähtav ja varjatud) vastasmõju on spiraalne ning korduv protsess. Teadmusspiraal on Ikujiro Nonaka pakutud mudel, mis näitab, kuidas varjatud teadmised ja nähtavad teadmised omavahel suhestuvad, et luua teadmisi organisatsioonis, läbi nelja protsessi: 1) sotsialiseerimine (varjatud-varjatud), kombinatsioon (nähtav-nähtav), välistamine või liigendamine (varjatud-nähtav) ja internaliseerimine (nähtav-varjatud).[11]

Ressursid[muuda | muuda lähteteksti]

Teadmust/immateriaalseid (inglise keeles intangible) ressursse klassifitseeritakse Alavi ja Leidneri poolt alljärgnevalt [16]:

1) Vaiketeadmus, mis jaguneb omakorda:

a) Kognitiivne vaiketeadmus – mõttemudelid (mental models), individuaalsed uskumused seoses põhjus-tagajärg suhetega;

b) Tehniline vaiketeadmus – oskusteave, mida rakendatakse teatud spetsiifilistes situatsioonides.

2) Väljendatud teadmus – teadmus, mis on viidud edasiandmist võimaldavasse formaati.

3) Individuaalne – teadmus, mis luuakse ja kasutatakse indiviidi poolt.

4) Sotsiaalne – teadmus, mis luuakse ja kasutatakse grupi poolt.

5) Deklaratiivne – teadmised, kust teadmust hankida (know about).

6) Protseduuriline – teadmised, kuidas teadmust kasutada; oskusteave (know how).

7) Põhjuslik – teadmised, kuidas üks või teine mehhanism töötab (know why).

8) Tingimuslik – teadmised, millal midagi teha (know when).

9) Suguluslik – teadmised, milliseid protseduure tuleb teha või ei tohi teha samaaegselt (know with).

10) Pragmaatiline – kasulik teadmus organisatsiooni jaoks, mis võib hõlmata muuhulgas parimaid praktikaid ja eelnevaid kogemusi.

Teadmust võib liigitada ka isiklikuks, jagatud või avalikuks teadmuseks, samuti praktiliseks või teoreetiliseks, esiplaanil või tagaplaanil olevaks teadmuseks, sisemiseks või väliseks, struktureerituks või mitte struktureerituks [17]. Organisatsioonilise intelligentsuse kõrge tase hõlmab samuti võimet omada organisatsioonilist mälu [18], mis aitab arvesse võtta varem tehtud vigu, plaanida nõrkuste eemaldamist ning tõsta tulemuslikkust. Lähtuvalt teadmuse eri liikidest on vajalik ettevõttes omada head ülevaadet teadmuse hankimisest, loomisest, talletamisest ja rakendamisest[19].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Wikipedia. "Knowledge".
  2. ↑ Toiger, Tarmo (05.01.2006), ettekanne: "Teadmusjuhtimine "Knowledge Management"
  3. ↑ Rumizen, M.C (2002). The complete idiot’s guide to knowledge management. CWL Publishing Enterprises. Lk 315.
  4. ↑ Davenport, T.H., Prusak, L. (1998). Working Knowledge. How Organizations Manage What They Know. Boston: Harvard Business School Press. Lk 199.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  5. ↑ Young, T., Milton, N. (2011). Knowledge Management for Sales and Marketing. Oxford: Chandos Publishing. Lk 196.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. ↑ Dalkir, K., Liebowitz, J. (2015). Knowledge Management in Theory and Practice, 2nd edition. Cambridge: The MIT Press. Lk 485.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  7. ↑ 7,0 7,1 Rumizen, M.C. (2002). The complete idiot’s guide to knowledge management. Madison: CWL Publishing Enterprises. Lk 315.
  8. ↑ Tryon, Jr, C. A. (2012). Managing Organizational Knowledge. Boca Raton: CRC Press. Lk 147.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  9. ↑ Elina Kallas, 10.02.2018, Tartu Ülikool, esitlusmaterjal. Teadmus, teadmusprotsessid ja -juhtimine. Teadmusekordistamineja teadmusklastrid.
  10. ↑ Toiger Tarmo, 2006, esitlusmaterjal, Teadmusjuhtimine. "Knowledge Management"
  11. ↑ 11,0 11,1 Nonaka, I. (1998). The Knowledge-Creating Company. In: Harvard Business Review on Knowledge Management. Boston: Harvard Business School Book. Lk 21-46.
  12. ↑ Rumizen, M.C. (2002). The complete idiot’s guide to knowledge management. Madison: CWL Publishing Enterprises:. Lk 315.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (link)
  13. ↑ 13,0 13,1 Roberts, J. (2015). A very short, fairly interesting and reasonably cheap book about knowledge management. LA: Sage. Lk 151.
  14. ↑ Hislop, D. (2009). Knowledge Management in Organizations, 2nd edition. Oxford: Oxford University Press. Lk 310.
  15. ↑ Hislop, D. (2009). Knowledge Management in Organizations, 2nd edition. Oxford: Oxford University Press. Lk 310.
  16. ↑ Alavi, M., Leidner, D. (2001). "Knowledge Management and Knowledge Management Systems: Conceptual Foundations and Research Issues" (PDF). MIS Quarterly. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2018-03-05. Vaadatud 04,03,2018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  17. ↑ Abdul-Rahman, H., Wang, C (2010). Preliminary approach to improve knowledge management in engineering management. Scientific Research and Essays 2010, Vol. 5, No. 15. Lk 1950-1964.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  18. ↑ Cronquist, B. (2006). "Organizational Intelligence; A Dynamic Knowledge Creation Activity Embedded in Organizational Routines" (PDF). Proceedings of the European and Mediterranean Conference on Information Systems, 2006. Vaadatud 2018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)[alaline kõdulink]
  19. ↑ Värbo, Kaido (2014), Tartu Ülikool, magistritöö. Intelligentse organisatsiooni tunnused kanubandusettevõtte näitel. lk 67.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Teadmus&oldid=6571202"