Taiwani keeled

Allikas: Vikipeedia
Taiwani keelkonnad enne Hiina kolonisatsiooni. Malai-Polüneesia keeled (punane) võivad olla Ida-Taiwani keelte sees (lilla). Allikas: Blust 1999

Taiwani keeled on Taiwani põlisrahvaste keeled.

Taiwani ametlikult tunnustatud põlisrahvad moodustavad praegu umbes 2% Taiwani rahvastikust.[1] Sajandeid kestnud keelenihke tagajärjel on oms põliskeele kõnelejaid nende seas vähe. Umbes 26 Taiwani põliskeelest on vähemalt 10 välja surnud, 4–5 välja suremas[2][3] ning mitu suuremal või vähemal määral ohus.

Taiwani põliskeeled on tähtsad ajaloolise keeleteaduse seisukohalt, kuna tõenäoliselt kujunes Taiwanil kogu Austroneesia hõimkond. Keeleteadlase Robert Blusti väitel moodustavad Taiwani keeled Austroneesia keelte kümnest harust üheksa[4], samas kui kümnendasse harru (Malai-Polüneesia keeled) kuulub ligi 1200 keelt väljaspool Taiwani.[5] Ehkki teised uurijad ei nõustu Blusti seisukohtadega kõigis üksikasjades, on Austroneesia keelte Taiwani päritolu üldtunnustatud.[6] Seda teooriat toetavad ka hiljutised uuringud inimpopulatsioonide geneetikas.[7]

Taiwani keelte olukord[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõik Taiwani keeled on aegamisi taandumas kultuuriliselt domineeriva hiina keele ees. Viimastel aastakümnetel on Hiina Vabariigi valitsus alustanud põliskeelte toetusprogrammi, mille käigus taastati Taiwani keelte õpetus koolides. Keelte säilimise seisukohast ei ole loodetud edu saavutatud.[8] [9]

Keelte loend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tihti on raske teha vahet keelel ja murdel, mistõttu teadlased pole Taiwani keelte liigituse suhtes täielikul üksmeelel. Veel enam on kahtlusi väljasurnud või assimileeritud hõimude keelte puhul, kuna meie teadmised neist on üpriski katkendlikud. Järgnevalt on loetletud tuntumad Taiwani keeled.

Elavad keeled[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väljasurnud keeled[muuda | redigeeri lähteteksti]

Süntaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamik Taiwani keeli kasutab verbiga algavat sõnajärge (VSO või VOS). Erandiks on mõned Põhja-Taiwani keeled thao, saisiati ja kulon-paze keel, arvatavasti hiina keele mõjul.

Li (1998) loetleb rea Taiwani keelte sõnajärgesid[10]:

  • atajali keel: VSO, VOS
  • tsou keel: VOS
  • rukai keel: VSO, VOS
  • bununi keel: VSO
  • amise keel: VOS, VSO
  • saisiati keel: VS, SVO
  • kavalani keel: VOS
  • thao keel: VSO, SVO
  • kulon-paze keell: VOS, SVO
  • paivani keel: VSO, VOS
  • pujuma keel: VSO

Keelekaardid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Council of Indigenous Peoples, Executive Yuan "Statistics of Indigenous Population in Taiwan and Fukien Areas".
  2. 2,0 2,1 Zeitoun, Elizabeth & Ching-Hua Yu "The Formosan Language Archive: Linguistic Analysis and Language Processing". Computational Linguistics and Chinese Language Processing. Volume 10, No. 2, June 2005, pp. 167-200
  3. 3,0 3,1 Li, Paul Jen-kuei and Shigeru Tsuchida. 2006 [In press] Kavalan Dictionary《噶瑪蘭語詞典》. Institute of Linguistics, Academia Sinica Monograph Series No.A19. Taipei: Academia Sinica
  4. Blust, R. (1999). "Subgrouping, circularity and extinction: some issues in Austronesian comparative linguistics." Selected papers from the Eighth International Conference on Austronesian Linguistics. Taipei: Academia Sinica
  5. Diamond, Jared M. "Taiwan's gift to the world". Nature, Volume 403, February 2000, pp. 709-710
  6. Fox, James J."Current Developments in Comparative Austronesian Studies". Paper prepared for Symposium Austronesia Pascasarjana Linguististik dan Kajian Budaya. Universitas Udayana, Bali 19-20 August 2004.
  7. Trejaut JA, Kivisild T, Loo JH, Lee CL, He CL, et al.(2005) Traces of archaic mitochondrial lineages persist in Austronesian-speaking Formosan populations. PLoS Biol 3(8): e247.
  8. Lee, Hui-chi Lee (2004). A Survey of Language Ability, Language Use and Language Attitudes of Young Aborigines in Taiwan. In Hoffmann, Charlotte & Jehannes Ytsma (Eds.) Trilingualism in Family, School, and Community pp.101-117. Clevedon, Buffalo: Multilingual Matters. ISBN 1-85359-693-0
  9. Huteson, Greg. (2003). Sociolinguistic survey report for the Tona and Maga dialects of the Rukai Language. SIL Electronic Survey Reports 2003-012, Dallas, TX: SIL International.
  10. Li, Paul Jen-kuei. 1998. "台灣南島語言 [The Austronesian Languages of Taiwan]." In Li, Paul Jen-kuei. 2004. Selected Papers on Formosan Languages. Taipei, Taiwan: Institute of Linguistics, Academia Sinica.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Li, Paul Jen-kuei (2004). "Basic Vocabulary for Formosan Languages and Dialects." In Li, Paul Jen-kuei. Selected Papers on Formosan Languages, vol. 2. Taipei, Taiwan: Institute of Linguistics, Academia Sinica.
  • Tsuchida, S. (2003). Kanakanavu texts (Austronesian Formosan). [Osaka?: Endangered Languages of the Pacific Rim].
  • Zeitoun, E. (2002). Nominalization in Formosan languages. Taipei: Institute of Linguistics (Preparatory Office), Academia Sinica.
  • Mackay, G. L. (1893). Chinese-Romanized dictionary of the Formosan vernacular. Shanghai: Printed at the Presbyterian Mission Press.
  • Happart, G., & Hedhurst, W. H. (1840). Dictionary of the Favorlang dialect of the Formosan language. Batavia: printed at Parapattan.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]