Tšugujivi ülestõus

Allikas: Vikipeedia

Tšugujivi ülestõus (9. juuli 1819 – august 1819) oli Tšugujivi linnas paiknevate poolsõjaväeliste üksuste relvastatud vatuhakk rangete regulatsioonide ja kehvade töötingimuste vastu. Peamiseks põhjuseks oli Venemaal 1816. aastal läbi viidud sõjaväereform, millega sõdureid sunniti õppustest ja sõjast vabal ajal maad harima.

Ülestõusnute peamine nõue oligi sellise korra lõpetamine. Peagi ühinesid nendega talupojad naaberküladest. Ülestõusu mahasurumiseks saatis tsaarivõim kohale neli jalaväerügementi kindral Aleksei Araktšejevi juhtimisel. Pärast kuu aja pikkust võitlust õnnestus ülestõus maha suruda. Arreteeriti umbes 2000 inimest kellest 20 lasti maha ja 400 saadeti sunnitööle. Järgneval, 1820. aastal puhkes Lõuna-Ukrainas umbes 200 erinevas külas veel mitmeid sarnaseid ülestõuse.