Töötervishoid

Töötervishoid on töötaja tervishoid, mis seisneb töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamises töötaja tervisekahjustuste vältimiseks, töö kohandamises töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamises.

Töötervishoid ja tööohutus on üks kõige olulisem Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika valdkond. Näiteks 2007 aasta andmetel iga kolme ja poole minuti järel sureb üks Euroopa Liidu elanik tööga seotud põhjusel, mis teeb kokku rohkem kui 150 000 surmajuhtumit aastas, mille on põhjustanud tööõnnetused (8900) või kutsehaigused (142 000). ^[viide?]

Eesti Vabariigis reguleerib töötervishoiu valdkonda Riigikogus 16. juuni 1999 vastu võetud Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning selle alusel kehtestatud muud õigusaktid. Ettevõtetes teostab töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide täitmise üle järelevalvet Tööinspektsioon.

Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ettevõttes[muuda | muuda lähteteksti]

Sisekontroll on tööandja järjepidev tegevus, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele ja muudele õigusaktidele.

Riskianalüüs on ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korralduse alusdokument. Riskianalüüsi eesmärgiks on leida töökeskkonnas kõik ohud, mis võivad tekitada kahju töötaja tervisele või keskkonnale (sh ka ettevõtte varale), hinnata taolise sündmuse tekkimise tõenäosust ja tekkiva kahju suurust ning lõpuks mõelda, mida saaks ette võtta, et see oht kunagi ei realiseeruks – ei juhtuks tööõnnetusi, õnnetusjuhtumeid ja töötajatel ei tekiks tööga seotud haigestumisi.

Töötajate tervisekontroll. Tööandja on kohustatud suunama tervisekontrolli töötajaid, kelle tervist võivad (vastavalt töökeskkonna riskianalüüsile) töö käigus mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töö laad. Töötajate töötervishoiukontrolli viib läbi Terviseameti poolt litsentseeritud töötervishoiuarst.

Töötervishoiuarsti ülesandeks on tegeleda töötajate tervise jälgimisega tööprotsessis, kutsekahjustuste ennetamise, diagnoosimise, ravile suunamisega ja kutsehaiguste tekkimisel seoste leidmisega töökeskkonna ohuteguritega. Töötervishoiu valdkonna jaoks koolitatakse töötervishoiuarste vastava eriala residentuuris Tartu Ülikoolis. Töötervishoiuarste Eestis ühendab Eesti Töötervishoiuarstide Selts. Järelevalvet töötervishoiuarstide üle teostab Terviseamet.

Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu ja tööohutuse alaseid ülesandeid. Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes.

Töökeskkonnavolinik on ettevõttes töötajate valitud isik, kes esindab töötajate arvamust töötervishoiu ja tööohutuse läbirääkimistel tööandjaga. Töökeskkonnavolinik valitakse ettevõttes, kus töötab 10 või enam töötajat.

Töökeskkonnanõukogu tuleb moodustada ettevõtetes, kus on 50 või enam töötajat. Töökeskkonnanõukogu on ettevõttesisene institutsioon, milles on võrdselt nii tööandja kui töötajate esindajad ning selles lahendatakse töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Tervisekontroll. Tööandja on kohustatud korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.

Esmaabi. Ettevõttes peab olema koolitatud esmaabiandja ning kergesti ligipääsetavas kohas asuvad esmaabivahendid. Esmaabi korralduse puhul tuleb järgida põhimõtet, et igal ajal ja igas tööga seotud olukorras peab olema tagatud esmaabiandja ja esmaabivahendite olemasolu.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]