Svetlana Järvi

Svetlana Järvi juubelil koos poeg Raivoga. Allikas: Perekond Järvi fotokogu

Svetlana Järvi (ka Sveta Järvi; sünninimi Svetlana Susanna Kazvai^[1]; 30. juuli 1926 – 20. juuni 1998 Tallinn) oli Eesti tantsija, tantsuõpetaja, ballettmeister.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Simferopoli koreograafiakooli lõpetanud Svetlana stažeeris kõikjal Euroopas, muuhulgas Ungaris, Austrias, Saksamaal. Ta oli filminäitleja ja muusikaliartisti Marika Röki taustatantsija. Juunis 1944 saadeti 18-aastane neiu Norilski parandusliku töö laagrisse "süüdistatuna selles, et ta liiga ilusti ja ovatsioonide saatel saksa ohvitseridele tantsinud oli".^[1]

Oma oskuste tõttu sattus Svetlana ka vangilaagris teatrisse, mis vangivalvurite ja laagri juhtkonna meelt lahutas. Norilski teatri truppi kuulus teiste väljasaadetute hulgas ka Svetlana eakaaslane, andekas näitleja Innokenti Smoktunovski.

Vangilaagris kohtas ta oma tulevast meest ning orvuks jäänuna siirdus pärast vabanemist oma abikaasa, muusiku Riho Järvi kodumaale Eestisse. Perekond asus elama Pärnusse, kus sündis nende poeg.

1960. aastal kolis perekond elama Tallinna.

Ballettmeister, repetiitor, koreograaf, lavastaja, varustaja ja balletiansambli Pähklipureja looja, õpetaja Svetlana Järvi suri 20. aprillil 1998. Ta oli 71-aastane ning maeti Järvide perekonna platsile Tallinna Metsakalmistul.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Svetlana Järvi töötas Tallinna 46. Keskkoolis oma loodud balletiklassi juhtides 33 aastat. Selle kõrval tegutses ta liikumisjuhina mitmes teatris, seadis tantse Eesti Televisiooni lavastustele ("Väike nõid", 1975) ning oli varietee Astoria kunstiline juht^[1].

Pähklipureja[muuda | muuda lähteteksti]

Svetlana Järvi asutas 1962. aastal Tallinna 46. Keskkooli balletiansambli Pähklipureja ning oli ansambli peaballettmeister kuni oma surmani. 15 õpilasega alustanud nimetu huvialaring saavutas tuntuse kolm aastat pärast alustamist. 26. aprillil 1965 anti balletiõhtule esimest korda lisaetendus ning ajalehtedes ilmusid kiitvad arvustused.

Pärast sellist tunnustusavaldust oli aeg anda huviringile kõlavam nimi. Pjotr Tšaikovski balleti "Pähklipureja" tuntuim teos "Lillede valss" oli üks Svetlana lemmikmuusikapalu. Koreograafiakooliõpilasena oli ta omal ajal selgeks õppinud ka balletile koreograafia loonud prantsuse balletitantsija Marius Petipa seatud sammud. Seepärast oli nimevalik loogiline.^[1]

Fail:Pojaga Jaltas.jpg

Svetlana Järvi koos poja Raivoga (Jaltas, 1966). Allikas: Perekond Järvi fotokogu

Koreograafiaansambli Pähklipureja lavatee oli muljetavaldav: läbi tantsiti kümned lavad Lätist ja Leedust Gruusia ja Krimmini. Esineti üleliidulises pioneerilaagris Artek ning Leningradi ja Moskva televisioonis.

1978. aastal anti Pähklipureja balletiansamblile näidiskollektiivi nimetus.^[2]

Kui Tallinnas avati 1980. aasta suvel Moskva olümpiamängude purjeregatt, siis olid ka pisikesed pähklipurejad platsil. Lõpuks võttis ELKNÜ preemia laureaadi ja parimaks näidiskollektiiviks nimetatud sajaliikmelise ansambli majandusmured enda kanda Tallinna Puhkeparkide Direktsioon. Svetlanale anti Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus. Algasid välisturneed, esineti nii Saksa Demokraatlikus Vabariigis kui ka Ameerika Ühendriikides.

Palju muu hulgas on Järvi loonud kaheosalise balleti "Metsajärv" (1970).

Ballettmeister[muuda | muuda lähteteksti]

Lagini "Vanake Hottabõtš" (1976, Eesti NSV Riiklik Vene Draamateater)
Mihhalkovi "Jänes-Kehkenpüks" (1978 ja 1985, Eesti NSV Riiklik Vene Draamateater, ballettmeister)
Männi "Sabata krokodill" (1981, Eesti NSV Riiklik Vene Draamateater, ballettmeister-lavastaja)
Nedzvetski ja Burnsi "Lõbusad kerjused" (1986, Eesti NSV Riiklik Vene Draamateater)
Woodi "Lobasuu ja pingviin" (1990, Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater, tantsud ja liikumine)