Suitsuti
Suitsuti ehk viirukipann[1] (ladina keeles turibulum või thuribulum[2], vene keeles кадило) on jumalateenistustel suitsutamiseks kasutatav metallist nõu, keti otsas rippuv kaanega kausike. Kausikesse paigutatakse hõõguvad söed, millele raputatakse suitsutusrohtu või viirukit, mis eraldab põledes aromaatset suitsu.[3]
Seda kasutavad jumalateenistustel mitmed kristlikud kirikud, põhiliselt roomakatoliku kirik ja kreekakatoliku kirik, õigeusu kirik, vanad idakirikud, armeenia apostlik kirik, maroniidi kirik, kuid vahel ka luterlikud, anglikaani (seejuures eriti anglokatoliiklikud), kalvinistlikud, vanakatoliku kirikud ja Ühinenud Metodisti Kirik. Suitsutite kasutamine kristlikus kontekstis algas ilmselt umbes 4. sajandil pKr, kuid teadaolevalt valmistati neid hõbedast ja kullast juba umbkaudu 7. sajandist eKr Vana-Roomas ja Vana-Kreekas sealsetele templitele.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=viirukipann&F=M
- ↑ 2,0 2,1 Colum Hourihane (toim.; 2012) The Grove Encyclopedia of Medieval Art and Architecture, 2. köide. OUP USA. ISBN 9780195395365. lk 8.
- ↑ "Православный русско-эстонский толковый словарь". Eesti-vene õigeusu seletav sõnastik. Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. jaanuar 2020. Vaadatud 2. mai 2020.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Suitsuti – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
