Suhkruasendaja
Suhkruasendaja on toidu lisaaine, mis annab suhkruga sarnase magusa maitse, olles väga madala kalorisisaldusega. Võrreldes suhkru baasil magusainega, kasutatakse suhkruasendajat väga väikeses koguses, mille tulemusena on suhkruasendaja toiduenergia kogus olematu. Enamus suhkruasendajaid on kunstlikud magusained. Suhkruasendajad on väga levinud suhkruvabades toodetes.[1]
Kuna sel teemal on tehtud liiga vähe uuringuid, on kindlaid järeldusi ohust ja kasuteguritest tervisele on raske teha. Suhkruasendaja on potentsiaalselt abiks inimesele, kellel on probleeme kaalukaotusega, aidates neil süüa tavatoitu, kuna sisaldab ligikaudu null kalorit. Leidub ka vastupidist infot – suhkruasendaja hoopis soodustab kehakaalu tõusu ja rasvumist. Reguleeritud suhkruasendajad sobivad diabeetikutele, kellel on probleeme veresuhkru ehk vere glükoosi reguleerimisega.[2]
Suhkruasendajate põhilised esindajad[muuda | muuda lähteteksti]
Atsesulfaam K[muuda | muuda lähteteksti]
Atsesulfaam K (atsesulfaamkaalium, E950) on lubatud alates aastast 1988 üldkasutamiseks. On ligikaudu 200 korda magusam suhkrust. Kasutatakse peamiselt jookides, koos teiste magusainetega. Ohutu päevadoos on 9 mg/kg.[2][3][4][5]
Aspartaam[muuda | muuda lähteteksti]
Aspartaam (aspartüülfenüülalaniini metüülester, E951) on lubatud alates aastast 1981. On ligikaudu 160–200 korda magusam suhkrust. Ohutu päevadoos on 40 mg/kg. 2023. aasta suvel liigitas Maailma Terviseorganisatsioon selle võimalike vähkitekitavate ainete hulka.[6][2][3][4][5]
Erütritool[muuda | muuda lähteteksti]
Erütritool (erütriit, tetrahüdroksübutaan, meso-erütritool, E968) on suhkrust 70 korda magusam.[4][5] 2022. aastal tuvastati, et see soodustab vere hüübimist, trombooside teket ning suurendab seetõttu infarktiohtu.[7][8]
Sahhariin[muuda | muuda lähteteksti]
Sahhariin (E954) on kõige vanem magusaine, olles kasutusel olnud ligikaudu 100 aastat. On ligikaudu 300 korda magusam suhkrust. Sahhariini kasutamine on mõnes Euroopa Liidu riigis keelatud ning ohutus on küsitav. Ohutu päevadoos on 5 mg/kg[2][3][4]
Sukraloos[muuda | muuda lähteteksti]
Sukraloos (4,1',6'-triklorogalaktosahharoos, E955) on üks populaarsemaid magusaineid turul. On ligikaudu 600 korda magusam suhkrust. Ohutu päevadoos on 15 mg/kg.[2][3][4][9]
Neotaam[muuda | muuda lähteteksti]
Neotaam (N-[N-(3,3-dimetüülbutüül)-L-α-aspartüül]-L-fenüülalaniin-1-metüülester, N(3,3-dimetüülbutüül)-L-aspartüül-L-fenüülalaniini metüülester) on lubatud alates aastast 2002. On ligikaudu 8000 korda magusam suhkrust. Kuigi see sisaldab fenüülalaniini, ei ole see ohtlik, sest kogused on äärmiselt väiksed. Ohutu päevadoos on 2 mg/kg.[2][3][5]
Stevioolglükosiid[muuda | muuda lähteteksti]
Stevioolglükosiid on looduslik magusaine, mis pärineb suhkrulehtedest (stevia). On 200–300 korda magusam suhkrust. Paraguai suhkrulehe lehed on Euroopa Liidus keelatud, küll aga on lubatud lehtedest eraldatud magusaine stevioolglükosiid.[2][3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑
"Nutritive and Nonnutritive Sweetener Resources" (inglise keeles). United States Department of Agiculture. Vaadatud 12.12.2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6
Tandel, Kirtida R. "Sugar substitutes: Health controversy over perceived benefits" (inglise keeles). US National Library of Medicine. Vaadatud 12.12.2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5
"Ülimagusad magusained" (eesti keeles). Tervise Arengu Instituut. Vaadatud 12.12.2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Jõerand, Reti. "Valge suhkur või magusained – mida võtta, mida jätta?". Terviseuudised. Vaadatud 28. veebruaril 2023.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 "Toidus lubatud lisaainete suhtes esitatavate nõuete ning nõuetekohasuse kontrollimiseks analüüsimise meetodite kinnitamine–Riigi Teataja". Avaleht–Riigi Teataja. Vaadatud 28. veebruaril 2023.
- ↑ "Reuters: WHO liigitas levinud magusaine võimalike vähitekitajate hulka". ERR. 29. juuni 2023. Vaadatud 30. juunil 2023.
- ↑ Manz, Anna (28. veebruar 2023). "Künstlicher Süßstoff lässt das Blut verklumpen". scinexx (saksa). Vaadatud 28. veebruaril 2023.
{{cite web}}: eiran teksti "Das Wissensmagazin" (juhend) - ↑ Witkowski, Marco; Nemet, Ina; Alamri, Hassan; Wilcox, Jennifer; Gupta, Nilaksh; Nimer, Nisreen; Haghikia, Arash; Li, Xinmin S.; Wu, Yuping; Saha, Prasenjit Prasad; Demuth, Ilja; König, Maximilian; Steinhagen-Thiessen, Elisabeth; Cajka, Tomas; Fiehn, Oliver; Landmesser, Ulf; Tang, W. H. Wilson; Hazen, Stanley L. (27. veebruar 2023). "The artificial sweetener erythritol and cardiovascular event risk". Nature Medicine. Springer Science and Business Media LLC. DOI:10.1038/s41591-023-02223-9. ISSN 1078-8956.
- ↑ "Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1999. a määruse nr 192 "Toidus lubatud lisaainete suhtes esitatavate nõuete ning nõuetekohasuse kontrollimiseks analüüsimise meetodite kinnitamine" muutmine–Riigi Teataja". Avaleht–Riigi Teataja. Vaadatud 28. veebruaril 2023.