Sotsioonika

Allikas: Vikipeedia

Sotsioonika on õpetus, mis käsitleb psüühika infovahetust (metabolismi) välise maailmaga. Sotsioonika rajaja on leedu uurija Aušra Augustinavičiūtė (Augusta). Sotsioonika lähtub Carl Gustav Jungi isiksuse tüpoloogiast, Sigmund Freudi teadvustamatuse ideest ning Antoni Kępiński "infometabolismi" teooriast.

Sotsioonikas uuritakse inimese isiksusetüüpe ning tüüpidevahelisi suhteid[1].

Juba ammu märkasid filosoofid, et inimesed erinevad oma olemuselt ning need erinevused pole alati seletatavad kasvatuslikke teguritega. Šveitsi teadlane C.G.Jung ning tema teaduslikku pärandi edasiarendajad hakkasid psüühikat jaotama 16-ks tüübiks, et seletada inimeste individuaalseid psüühilisi erinevusi. Sotsioonikas peetakse psüühika aluseks indiviidi infovahetust välise maailmaga. Sotsioonika kasutab infotöötluse funktsioonide 8-elemendilist mudelit, kus iga element töötleb infovoo teatud osa. Sellega põhjendatakse 16 isiksusetüübi (sotsioonikas "infometabolismi tüüpide" ehk IMTde) eksisteerimist. Mudeli kohaselt erinevad IMT-d teineteisest seetõttu, et nad töötlevad välismaailma informatsiooni erinevalt. Sellest vaatevinklist iga on iga IMT 16-st võimalikust "spetsialiseerunud" informatsioonilise välja omas sektoris.

Tänapäeval eksisteerivad mitmed sotsioonika suunad (koolkonnad), mis erinevad teoreetiliste lähtekohtade poolest. Enamikule koolkondadele on siiski ühine keskne lähtekoht individuaalsetest erinevustest sõltuvalt psüühika infovahetust välise maailmaga ning A-mudel kui psüühika mudel[2].

A-mudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

A-mudel on psüühika mõttekaemuslik asendaja, kui me vaatleme psüühika informatsioonilist vastastoimet välise maailmaga. A-mudel koosneb 8-st funktsioonist, millest igaüks teostab infovoo oma aspekti töötlust. Funktsiooni iseloomustavad karakteristikud on mõõdulisus (infotöötluse sügavuse parameeter:Kõige tugevam on neljamõõduline, kõige nõrgem ühemõõduline) ning märk (töötluse kvaliteet). Funktsioonid ühinevad tinglikult nelja blokki, mis kannavad nimetusi EGO, Super-EGO, ID ning Super-ID. EGO ning Super-EGO ühinevad mentaalsesse superblokki, ID ning Super-ID vitaalsesse superblokki. Vitaalne superblokk vastutab informatsiooni automaatse töötluse eest, mentaalne uute ülesannete lahendamise eest. Kokku on sotsioonikas 16 A-mudelit, igaüks neist vastab psüühika Informatsioonilise metabolismi tüübile.

A-mudel koosneb 8 funktsioonist. Nende numeratsioon on järgmine:

1 2
4 3
-----
6 5
7 8

1 - baasfunktsioon, neljamõõduline; 2 – loominguline funktsioon, kolmemõõduline; 3 – normatiivne (e. rolliline), kahemõõduline; 4 - valuline, ühemõõduline; 5 – sugestiivne, ühemõõduline; 6 - aktivatsiooniline, kahemõõduline; 7 - programmiline, kolmemõõduline; 8 - instrumentaalne, neljamõõduline;


Funktsioonid on ühendatud blokkideks:

1 ja 2 – blokk EGO 4 ja 3 – blokk SUPEREGO 6 ja 5 – blokk SUPERID 7 ja 8 – blokk ID

EGO (täitev blokk)
SUPEREGO (juhtiv blokk)
------------------------------------
SUPERID (juhtiv blokk)
ID (täitev blokk)

Blokid ühinevas superblokkideks:

EGO ja SUPEREGO – mentaalne blokk SUPERID ja ID – vitaalne blokk


Juhtivad blokid võtavad vastu otsuse: „minu või mitte minu“ ülesanne, „oskan või ei oska“ seda lahendada. Täitvad blokid on vajalikud vastuvõetud otsuse täitmiseks. Neis on kindel reeglite kogum või ülesannete täitmise „tööprogramm“ või tööinstrument tulemuse realiseerimiseks.

Kogu infovoog "laskub" kogu struktuurile kohe tervenisti. Ning iga funktsioon töötleb informatsiooni vastavalt oma ettemääratlusele. Kuid funktsioonide (blokkide) sisselülitus toimub teatud järjekorras. Alguses lülituvad juhtivad blokid, seejärel nad edastavad juhtimist (mitte informatsiooni!) täitvatele blokkidele. Kogu mudeli sisselülitus toimub 5-s funktsioonis.

Infovoog psüühika vastastoime puhul välise maailmaga tinglikult jaotub kaheksaks teguriks (aspektideks). Süsteemne (suhete) loogika (L) Informatsioon süsteemsetest vastasseostest objektide vahel. See on info skeemidest, algoritmidest, reeglitest, korrast. Asjalik loogika (P) Informatsioon objektide omadustest ja kvaliteedist. See informatsioon on vajalik tööks objektidega, materjalidega. Suhete eetika (R) Informatsioon energeetilistest suhetest. See on informatsioon sümpaatiatest, antipaatiatest, suhetest jne. Emotsioonid (E) Informatsioon seesmistest seisunditest. See on informatsioon tunnetest, meeleoludest, seisunditest. Komfort (S) Informatsioon ruumilistest suhetest. Komfordist, mugavus, proportsioonid, väline esteetika. Tahe (tahteline sensoorika) (F) Informatsioon ruumilistest omadustest. Jõulised omadused, tahtelised omadused, agressioon, surve, kaitse. Sündmused (T) Informatsioon ajalistest suhetest. Sündmused, prognoosimine. Võimalused (võimaluste intuitsioon) (I) Informatsioon olemuslikest omadustest. Potentsiaal, võimalused, ideed.

Isiksusetüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiksusetüüpe on sotsioonikas kokku 16:

  • ILE – Intuitiivselt-loogiline ekstravert ("Otsija"; IL)
  • SEI – Sensoorselt-eetiline introvert ("Vahendaja; SE)
  • ESE – Eetilis-sensoorne ekstravert ("Eluarmastaja"; ES)
  • LII – Loogilis-intuitiivne introvert ("Õiglane"; LI)
  • EIE – Eetilis-intuitiivne ekstravert ("Kasvataja"; ET)
  • LSI – Loogilis-sensoorne introvert ("Inspektor"; LF)
  • SLE – Sensoorselt-loogiline ekstravert ("Marssal"; FL)
  • IEI – Intuitiivselt-eetiline introvert ("Lüürik"; TE)
  • SEE – Sensoorselt-eetiline ekstravert ("Poliitik"; FR)
  • ILI – Intuitiivselt-loogiline introvert ("Kriitik"; TP)
  • LIE – Loogilis-intuitiivne ekstravert ("Ettevõtja"; PT)
  • ESI – Eetilis-sensoorne introvert ("Hoidja"; RF)
  • LSE – Loogilis-sensoorne ekstravert ("Administraator"; PS)
  • EII – Eetilis-intuitiivne introvert ("Humanist"; RI)
  • IEE – Intuitiivselt-eetiline ekstravert ("Psühholoog"; IR)
  • SLI – Sensoorselt-loogiline introvert ("Meister"; SP)

Suhete tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suhete mudelite operatsionaal-funktsionaalseid kirjeldusi on kokku 16, - see on täiesti arusaadav, kuna IMT-e on just nimelt 16. Iga IMT võib vastastikku toimida 16 IMT-ga (kaasaarvatud sama IMT-ga); sealjuures tekkib üks 16-st tüüpidevaheliste (isiksustevaheliste) suhetüüp. Neist 12 suhtetüüpi on sümmeetrilised, neli suhtetüüpi on asümmeetrilised.

A.Augustinavičiute välja pakutud ja sotsioonikute konsensuse põhjal kinnitatud suhete loetelu näeb välja järgnev:

- Sümmeetrilised vastastoimed (suhted): duaalsuhe või täielikku täiendamise suhe; täielik vastandsuhe; poolduaalsuhe; konfliktsuhe; peegelsuhe; samasussuhe; superegosuhe; sugulassuhe; paralleelsete intellektide, ehk ebasamasussuhe; asjalikkussuhe; aktivatsioonisuhe; õhupeegeldussuhe.

- Asümmeetrilised vastastoimed (suhted): tellimussuhe (tellija-täitja; täitja-tellija) ; kontrollisuhe (kontrollija-kontrollialune; kontrollialune-kontrollija).


Sotsioonika mõisteid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Socionics was developed in the 1970s and 1980s mainly by the Lithuanian researcher Ausˇra Augustinavicˇiute. The name ‘socionics’ is derived from the word ‘society, since Augustinavicˇiute believed that each personality type has a distinct purpose in society, which can be described and explained by socionics. The system of socionics is in several respects similar to the MBTI; however, whereas the latter is dominantly used in the USA and Western Europe, the former is mainly used in Russia and Eastern Europe. For more information, the reader is referred to the website of the International Institute of Socionics and to several scientific journals edited by this institution (see http://socionic.info/en/esocjur.html#top). Despite of several similarities there are also important differences. For instance, the MBTI is based on questionnaires with so-called forced-choice questions. Forcedchoice means that the individual has to choose only one of two possible answers to each question. Obviously, such tests are self-referential. That means they are based on judgments of persons about themselves. Socionics rejects the use of such questionnaires and is based on interviews and direct observation of certain aspects of human behavior instead. However, if personality tests are well constructed and their questions are answered properly, we expect results that often make sense. For that reason, we do not reject test questions principally, but we have to take into account their self-referential character. Another difference relates to the fact that socionics tries to understand Jung’s intuitive system and to provide a deeper explanation for it, mainly in terms of informational metabolism (Kepinski & PZWL, 1972). Further, socionics is not so much a theory of personalities per se, but much more a theory of type relations providing an analysis of the relationships that arise as a consequence of the interaction of people with different personalities."

Personality profiling encompasses numerous models that arise from personality trait theory. In the context of this article, four models deserve special attention due to their importance in personality research and / or their appropriateness for the topic: Socionics (founded in the 1970s by Ausra Augustinavichiute, eg, Augustinavichiute, 1994, 1998); cybernetic mindscape theory (Maruyama, 1980; Boje, 2004); the five factor model (FFM), commonly called the 'big five "personality trait model (Costa and McCrae, 1992); the personality type theory of the Myers-Briggs type inventory (MBTI, see McKenna et al., 2002)