Sisekõrv

Allikas: Vikipeedia

Sisekõrv (ladina auris interna) on paljudel selgroogsetel peas paiknev paariline kõrva osa, mis on täidetud vedelikuga.

Sisekõrva areng, anatoomia, morfoloogia, funktsioonid ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel järgneb keskkõrvale sisekõrv. Sisekõrvas paikneb tigu (cochlea). Columella on madudel ühendatud liikuvate sidemetega ruutluuga (os quadratum). Ruutluu on aga ühenduses nii alalõualuu kui ka ülalõualuuga. Maod kuulevad nimetatud ühenduse kaudu saakloomade ja ka vaenlaste samme seni, kuni nende pea on ühenduses maapinnaga jms.[1][2]

Võnked kantakse edasi sisekõrvas oleva vedeliku kaudu. Sarnaselt paljude teiste selgroogsetega koosneb ka madude sisekõrv luulabürindist ja selle osadest: poolringkanalid ja teokanal. Teokanali basilaarmembraanil paiknevate kuulmisretseptorrakkude (karvarakud) mehaaniline ärritus ja peaaju vastavate osade koostöö tagavad kuulmisvõime. Teokanali abil edastatakse helid (mao kuuldepiirkonda jäävad helid sagedusega 50–1000 hertsi (võnget sekundis)) närviimpulssideks muundatuna mööda kuulmisnärvi (n. cochlearis) suuraju vastavasse keskusse. [3]

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel paikneb sisekõrv oimuluu kaljuosas. Sisekõrv koosneb luulabürindist ja selle sees paiknevast kilelabürindist, mida täidab endolümf. Välimine luulabürint sisaldab kuulmis- ja tasakaaluretseptoreid.[4] Luulabürindis paikneb ka tigu (cochlea).

Kile- ja luulabürindi vahel on pilujate õõnte süsteem, mida täidab perilümf.

Sisekõrvapõletik on labürintiit.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Karen Hopkin,Snake Hearing Is Connected To The Jawbone, veebiversioon (vaadatud 9.02.2014) (inglise keeles)
  2. Technical University Munich,Snakes Locate Prey Through Vibration Waves, 25. veebruar 2008, veebiversioon (vaadatud 9.02.2014) (inglise keeles)
  3. Harvey B. Lillywhite, "How Snakes Work: Structure, Function and Behavior of the World's Snakes", Oxford University Press, lk 168, 2014, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 9.02.2014) (inglise keeles)
  4. "Meditsiinisõnastik" 704:2004.

Välisviited[muuda | redigeeri lähteteksti]