Sepioliit

Allikas: Vikipeedia
Sepioliit
Sepioliiditükk
Omadused
Keemiline valem Mg4Si6O15(OH)2·6(H2O)
Mineraaliklass silikaadid
Värvus valge, hallikasvalge, kollaka või punaka varjundiga valge
Tihedus 2-2,2 g/cm³
Kõvadus 2 kuni 2,5
Lõhenevus rabe; osakeste suurus väike ja lõhesid pole näha
Süngoonia rombiline
Punktigrupp rombiline dipüramidaalne
Kriips valge
Murdepind kiuline
Läige matt rasvaläige või siidiläige
Kristallooptilised omadused
Optiline telg kaheteljeline
Optiline märk negatiivne
Poleeritud sepioliiditükk
Merevahust kahaga piip

Sepioliit, ka merevaht (tõlge saksakeelsest sõnast Meerschaum) on valge, helehall või helekollane pehme ja kerge savimineraal. Koostiselt kuulub ta silikaatide hulka - Mg4Si6O15(OH)2·6(H2O). Kasutatakse iluasjade, samuti piibukahade ja sigaretipitside nikerdamiseks[1].

Abraham Gottlob Werner nimetas 1788. aastal mineraali merevahuks[2], kuid 1847. aastal andis Ernst Friedrich Glocker mineraalile nime sepioliit (kreeka keeles σήπιον sepion 'seepialuu' ja λίθος lithos 'kivi'), mis viitab mineraali sarnasusele seepia skeleti poorse materjaliga. Poorsuse ja väikese erikaalu tõttu võib mineraal ujuda vee peal, millele vihjab ta nimetus nii saksa kui prantsuse keeles (écume de mer)[3].

Sepioliiti võib segi ajada teise savimineraali palügorskiidiga. Looduses esineb ta kompaktse massi või mikroskoopiliste nõelakestena[4].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. november 2019. Vaadatud 11. novembril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. november 2019. Vaadatud 11. novembril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclop%C3%A6dia_Britannica/Meerschaum
  4. https://kivid.info/601

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]