Scandinavian Airlinesi lend 751

Scandinavian Airlinesi lend 751
OY-KHO, õnnetusse sattunud lennuk 1991. aastal
Intsidendi ülevaade
Kuupäev	27. detsember 1991
Tüüp	mõlema mootori seiskumine lennu ajal
Koht	Gottröra, Rootsi
Põhjus(ed)	jää sattumine mootoritesse
Reisijaid	122
Meeskond	7
Vigastatuid	100
Hukkunuid	0
Ellujääjaid	129 (kõik)
Õhusõiduki tüüp	McDonnell Douglas MD-81
Tõusis õhku	Stockholmi Arlanda lennujaam
Vahepeatus	Kopenhaageni lennujaam
Sihtkoht	Varssavi Frédéric Chopini lennujaam
Lennufirma	Scandinavian Airlines

Scandinavian Airlinesi lend 751 oli Scandinavian Airlinesi tavapärane liinilend Stockholmist Varssavisse, vahepeatusega Kopenhaagenis. Lendu teenindas McDonnell Douglas MD-81, mille kapten oli taanlane Stefan G. Rasmussen ja esimene ohvitser Ulf Cedermark. 1991. aasta 27. detsembril oli pärast lumetormi tiibadele kogunenud jää ning kui lennuk startis, pääses jää tiibadelt lahti ja sattus mootoritesse ning põhjustas mõlema mootori seiskumise. Piloodid olid sunnitud hädamaanduma Gottöra lähedale põllule. Kõik 122 reisijat ja 7 meeskonnaliiget pääsesid eluga.

Õnnetus on Rootsis tuntud kui Gottröra õnnetus (Gottrörakraschen) või Gottröra ime (Miraklet i Gottröra)

Õnnetus

27. detsembri hommikul valmistus meeskond päeva esimeseks stardiks. Kuna lennuk oli kogu öö seisnud lennujaamas ja temperatuur oli madal, tellis kapten jääeemalduse. Lennujaama töötajad töötlesid lennukit kaks korda ja selleks kulus 850 liitrit jäätõrjevedelikku, kuid keegi lennujaama töötajatest ei kontrollinud pärast töötlemisi, et kas kogu jää oli tiibadelt eemaldatud.

Kui lennuk startis, sattus jää mootoritesse. Piloodid võtsid mootoritelt võimsuse kohe maha, kui said lärmi, paukude ja vibratsiooni kaudu aimu probleemidest, aga nende üllatuseks lülitus võimsus mootoritele tagasi. Selle tulemusel purunesid mootorid umbes minut pärast starti ja seiskusid. SASi kapten Per Holmberg, kes oli lennul reisijana, tormas kokpitti appi, kui taipas, et pilootidel on tõsised probleemid.

Piloodid palusid Arlanda lennuväljalt luba tagasipöördumiseks ja hädamaandumise sooritamiseks, aga varsti nad mõistsid, et lennuk ei jõua lennuväljale, sest nad olid ilma mootoriteta kõigest 270 meetri kõrgusel ja tagasipöördumiseks vajalik U-pööre oli liiga ohtlik. Kapten Rasmussen otsustas, et maanduda tuleb kohe, ja otsustas sooritada hädamaandumise Gottröra lähedasele põllule, mida ta maandumispaika otsides märkas.

Enne maapinnale jõudmist rammis lennuk mitmeid puid ja seetõttu murdus ära parem tiib. Lennuk rammis maapinda saba ees ja lohises enne peatumist 110 meetrit. Lennuk murdus enne seismajäämist kolmeks. Kuigi kaks inimest sai raskelt vigastada, ei saanud keegi surma. Hiljem arvasid õnnetust uurinud eksperdid, et reisijate ellujäämisvõimalusi suurendasid stjuardessid, kes käskisid reisijatel kummarduda ette ja hoida põlvedest kinni, kui piloodid teatasid, et nad proovivad maanduda põllule. Lennuk läks mahakandmisele.

Põhjused

Lennuõnnetuse põhjustas ATR-süsteem (Automatic Thrust Restoration, automaatne võimsuse taastamine), mis jälgis, et piloodid ei kasutaks õhkutõusul tavapärasest vähem võimsust. Kui jää mootoritesse sattus, lülitasid piloodid võimsuse maha, aga süsteem lülitas automaatselt võimsuse tagasi, mis põhjustas mootorite purunemise ja seiskumise.

Teine oluline tegur oli asjaolu, et kaptenit ega esimest ohvitseri polnud infomeeritud, et lennuk on varustatud ATR-süsteemiga. Hiljem selgus, et SAS polnud sellist süsteemi enda lennukitele tellinud, aga lennuki kasutusjuhendites oli kirjas, et selline süsteem on installeeritud ja seetõttu oleks firma pidanud sellest teadlik olema ja oma piloote koolitama.

Kolmas oluline tegur oli lennujaama töötajate kehv jäätõrjejärgne kontroll. Pärast tiibade töötlemist pidi töötaja tehasejuhendite kohaselt ronima tiivale, et veenduda, et seal pole enam jääd. Ainult tiiva serva kontrollimine, nagu tegid jäätõrjujad, oli juhendites keelatud.

Dramatiseering

Lennuõnnetuse lugu oli eetris Kanada dokumentaalsarja "Mayday" 10. hooajal. Osa pealkiri oli "Reedetud piloot" .