Sagedusmuundur

Allikas: Vikipeedia
Väikesevõimsuseline sagedusmuundur asünkroonmootoritele

Sagedusmuundur on seade vahelduvvoolu sageduse muutmiseks. Euroopas on elektrivõrgust tuleva elektrivoolu sagedus 50 Hz (hertsi), Ameerikas 60 Hz. Tavaliselt on sagedusmuunduriga võimalik vahelduvvoolu sagedust muuta piirides 0–650 Hz.

Sagedusmuundurite liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sagedusmuundurite liigid:

  • Alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundurid:
    • vooluvaheldiga (osaliselt juhitavate türistoridega kõrgepingelistes türistor-sagedusmuundurites),
    • pingevaheldiga (tööstuses- ja transpordis kasutatavates madalpingelistes elektriajamites),
    • näivtakistusallikaga e Z-allikaga.

Enamik tänapäeva elektriajamites kasutatavaid sagedusmuundureid on alalisvoolu vahelüliga. Paljud suurema võimsusega vahelduvvooluajamite sagedusmuundurid võimaldavad lülitamist alalisvooluvõrku (vt ABB Industrial Multidrives). Alalisvooluvõrk võimaldab rekuperatiivpidurduse tõhusamat kasutamist.

  • Vahetud sagedusmuundurid
    • tsüklokonverterid (ülimadala sagedusega 16⅔ Hz pinge saamiseks raudtee elektrivõrkudes Saksamaal ja Rootsis, samuti mõnedes tööstuses kasutatavates elektrimootorite sujuvkäivitites),
    • kaksik-pulsilaiusmodulatsiooniga sagedusmuundurid,
    • maatriks-sagedusmuundurid.

Pingevaheldiga sagedusmuundurid jagunevad omakorda ühe- või mitmetasandilisteks.

Sagedusmuundurite kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäevase sagedusmuunduri peamine ülesanne on lühisrootoriga asünkroonmootori juhtimine ja kaitsmine. Asünkroonmootori pöörlemiskiirus sõltub eelkõige toite sagedusest, mille muutmisega saavutatakse sujuv mootori pöörlemiskiiruse juhtimine. Pöördemomenti juhtitakse pingega. Sagedusmuundur alaldab toitepinget dioodsilla abil, kasutades kondensaatoreid puhvrina ja IGBT transistore väljundis annab vajaliku sagedust ja pinget. Mootorit juhitakse mõlema (pinge ja sageduse) parameetri reguleerimisega ning jälgides töövoolu tagasisidena.

Sagedusmuundur võimaldab tavaliselt eri tüüpi juhtimist:

  • lineaarjuhtimine U/f – kasutatakse lihtsamates püsimomendiga ajamites;
  • ruutjuhtimine, kus sagedus on sõltuvuses pinge kuubist ja M~n2 – kasutatakse tsentrifugaalpumpade ja ventilaatorite juhtimisel;
  • vektorjuhtimine libistuse kompensatsiooniga, kus magnetvoo vektor on risti rootoriga – kasutatakse raskemates püsimomendiga ajamites.

Sagedusmuunduri eelis on energiasäästlikkus, sest mootori kiiruse reguleerimine saavutatakse ilma mehhaaniliste lülideta (näiteks veerõhu reguleerimine siibritega). Sagedusmuundur välistab sellised otsekäivitusega seotud probleemid nagu mehaaniline tõuge, hüdrolöök jne.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]