Süvaveekorallid

Allikas: Vikipeedia
Sügavvee korallikeskkond
MAREANO/Institute of Marine Research, Norra

Süvaveekorallid on troopilistest korallidest sügavamal, külmemas vees ja pimedamas elavad korallid.

Taksonoomiliselt kuuluvad enamik süvaveekoralle ainuõõssete hõimkonna õisloomade klassi kivikoralliliste (Scleractinia) seltsi.

Nagu troopilised korallrahudki, on ka süvaveekorallide elustik mitmekesine.

Süvaveekoralliliikide bioloogia põhimõtteline erinevus troopilistest liikidest on see, et nad ei ela sümbioosis fotosünteesivate zooksantellidega.

Süvaveekoralliliikidest kõige levinum on Lophelia pertusa.

Tuntuimad süvaveekorallide piirkonnad asuvad Norra rannikul (näiteks Rosta riff, Sula rifikompleks).

Erinevalt troopilistest korallidest on süvaveekorallid vähetuntud ja hinnatud tavainimestele. Vähesed teavad, et Norrarannikult ja avamerest võib leida tuhandeid süvaveekorallide elupaiku. Neist tuntuim on Lophelia pertusa.

Süvaveekorallid eelistavad kasvada veealustel kõrgendikel, nagu näiteks viimasest jääajast maha jäetud moreenidel, vooretel või muudel merealustel kõrgendikel. Merepõhja kõrgendikud põhjustavad voolukiiruse suurenemist ja seega suuremat toiduainete transporti.

Inimmõju süvaveekorallidele[muuda | redigeeri lähteteksti]

Süvaveekorallide suurimaks ohuallikaks on inimmõju, mis eriti avaldub põhjatraalimisega. Põhjatraalimise käigus segatakse ja resuspenseeritakse põhjasetteid, mille tagajärjel kistakse korallid oma substraatidelt üles.

Olulised mõjud on veel ka naftapuuraukude rajamine ja sellele eelnevad otsingutegevused.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]