Ainuõõssed
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
| Taksonoomia | |
| Domeen |
Eukarüoodid Eukaryota |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Alamriik |
Pärishulkraksed Eumetozoa |
| Hõimkond |
Ainuõõssed Cnidaria |
.jpg)
Ainuõõssed ehk kõrveraksed (Cnidaria) on algeliste hulkraksete loomade hõimkond pärishulkraksete alamriigist.
Ainuõõssed on näiteks pärishüdrad (Hydra), meriroosid (Actiniaria) ja korallid.
Sisukord |
[redigeeri] Ehitus ja eluviis
Ainuõõssete keha koosneb ekto- ja entodermist. Ekto- ja entodermi katavad epiteelrakud ja kinnituvad lihasjätked. Nende vahele jääb vahehüüvend ehk mesoglöa.
Ainuõõssete kehasein koosneb kahest epiteel- ja lihasrakkude kihist, millest sissepoole jääb ruumikas kehaõõs ehk gastraalõõs. Ühe kehaõõne järgi ongi hõimkond nime saanud. Sisemine rakukiht ehk entoderm koosneb näärme- ja epiteel-lihasrakkudest.
Toidu haaramiseks on ainuõõssetel kombitsad. Toit seedub kehaõõnes, suu ja pärakuna talitleb suuava.
Paljudel ainuõõssetel on lubi- või sarvainest toes.
Ainuõõssed elavad vees, peamiselt meredes. Neid elab ka Eesti mageveekogudes ja Läänemeres.
[redigeeri] Mageveeainuõõssed
Magevetes on ainuõõssete liike vähe ja nende produktiivsus on veekogus enamasti väike[viide?].
Mageveeainuõõssete areng on eriti kiire kevadel ja nende suurim arvukus esineb enamasti vara- või hilissuvel[viide?]. Mõnikord võivad arvukad pärishüdra liikide (Hydra spp) populatsioonid süüa olulise osa veekogu zooplanktonist või põhjustada kalamaimude suurenenud suremust[viide?].
[redigeeri] Süstemaatika
Varem käsitleti ainuõõsseid koos kammloomadega hõimkonnas Coelenterata. Tänapäeval moodustavad ainuõõssed omaette hõimkonda, kuhu arvatakse järgmised klassid:
- õisloomad (Anthozoa)
- karikloomad (Scyphozoa)
- hüdraloomad (Hydrozoa)
- täringmeduusid (Cubozoa )
- karikmeduusid (Staurozoa) (varrega meduusid)
- Polypodiozoa
- Myxozoa (määratlemata alamtakson, eranditult parasiidid)
"Loomade elu" (1981) käsitleb ainuõõsseid kammloomadest eraldi, kuid nimetab ainuõõsseid endiselt nimega Coelenterata. See hõimkond jaguneb 3 klassi, 5 alamklassi ja 18 seltsi [1]:
- hüdraloomad (Hydrozoa)
- hüdralaadsed (Hydroidea)
- kurdhüdralised (Leptolida)
- korallhüdralised (Hydrocorallia)
- ebaputkelised (Chondrophora)
- tõlvmeduusilised (Trachylida)
- hüdralised (Hydrida)
- putkloomad (Siphonophora)
- hüdralaadsed (Hydroidea)
- karikloomad (Scyphozoa)
-
- kroonvaolised (Coronata)
- ketasmeduusilised (Discomedusae)
- täringmeduusilised (Cubomedusae)
- karikmeduusilised (Stavromedusae)
-
- õisloomad (Anthozoa)
- kaheksikkorallid (Octocorallia)
- lubikorallilised (Helioporaria)
- nahkkorallilised (Alcyonaria)
- korkkorallilised (Gorgonaria)
- merisulelised (Pennatularia)
- kuudikkorallid (Hexacrallia)
- meriroosilised (Actinaria)
- kivikorallilised (Madreporaria)
- merikakralised (Zoantharia)
- sarvkorallilised (Antipatharia)
- hüüvetupelised (Cerlantharia)
- kaheksikkorallid (Octocorallia)
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Viited
- ^ "Loomade elu", 1. kd., lk. 156-157
