Rohr im Gebirge
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2024) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Aprill 2024) |
| Rohr im Gebirge | |
|---|---|
 Rohr im Gebirge | |
 Vapp
| |
| Pindala |
80,6 km² (2018)[1]  |
| Elanikke |
476 (1.01.2018)[2] |
|
| |
| Koordinaadid | 47° 54′ N, 15° 44′ E |
 Asend Wiener Neustadti maaringkonnas | |
  | |
Rohr im Gebirge on vald (Gemeinde) Austrias Alam-Austria liidumaal Wiener Neustadti maaringkonnas.
Rohr im Gebirge asub Alam-Austria Industrievierteli piirkonnas. 89,95% valla territooriumist on kaetud metsaga.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ennemuistsel ajal kuulus piirkond keldi Noricumi kuningriiki ja asus Burgbergil asuva Schwarzenbachi oppidumi mõjupiirkonnas, mis oli kuningriigi kirdeosa peamine asula.
Hiljem, roomlaste ajal, kuulus see Pannoonia provintsi alla.
Ligipääsmatuse tõttu asustati paik hilja. Traisma isandad on registreeritud Rohr im Gebirge ümbruse metsade esimeste omanikena. 1194. aastal läks piirkond Steyri hertsogkonnale. Pärast Gutensteini linnuse ehitamist (esmamainitud 1220. aastal) sattus Rohr selle mõju alla; Gutenstein jäi piirkonna valitsuskeskuseks kuni 1848. aastani.
Esimene Rohri nime kirjalik mainimine pärineb 1427. aastast. 1470. aastal sai kohalik kirik, varem Schwarzau im Gebirge kihelkonna osa, omaette kihelkonnaks. 16. sajandil mõjutas küla reformatsioon: Herbersteini krahv Sigismund pani ametisse protestantliku ministri. 1569. aastaks oli aga taas katoliku preester. 1595. aastal läks Gutenstein Hoyose parunitele (Hispaania päritolu perekond) ja 1622. aastal taastati kihelkond ametlikult.
Kirikut laiendati 1716. aastal ja sai 1761. aastal sibulkupliga torni. 18. sajandi teises pooles asutati külakool, algselt talumajas; esimene koolihoone ehitati 1782. aastal.
1848. aastal kaotati feodaalsõltuvus ja valiti esimene külavanem. 1877. aastal avati postkontor ja avati postitõldade marsruut Gutensteini. Aastatel 1884-1894 ehitati teed Gutensteini ja üle Ochsatteli Traiseni jõe orgu, mis lõpetas küla eraldatuse. Veel üks tee Haselrasti kaudu Gutensteini ehitati 1910. aastal.
Vana kirik lammutati ja uus ehitati 1878./79. aastal ning uus kool ehitati aastatel 1886-88.
Majandus[muuda | muuda lähteteksti]
2001. aastal oli asulas 24 mittepõllumajanduslikku töökohta. 1999. aasta uuringu kohaselt oli seal 42 põllumajanduse ja metsandusega seotud ettevõtet. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel töötas 239 elanikku, mis moodustas 46,8%.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Dauersiedlungsraum der Gemeinden Politischen Bezirke und Bundesländer - Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.