Roela sovhoos

Roela sovhoos oli sovhoos Rakvere rajoonis Viru-Jaagupi külanõukogus. Sovhoosi keskus asus Roelas. Sovhoosi pindala oli 4200 ha (seisuga 1978). Sovhoos oli Eesti Linnukasvatuse Valitsuse majand.

Ajalugu

Riigimõisast sovhoosiks

Roela sovhoos moodustati Roela riigimõisa baasil 1944. aastal. Majandi üldpindala oli siis 153 hektarit. Riigimõisa direktori ajutine kohusetäitja oli August Paas. Ajavahemikul 1945–1955 vahetusid direktorid üsna tihti, ametis jõudsid olla Karl Aari, Joosep Amer, Nikolai Hongenen, ... Jansen, Eduard Alba, Heino Parkja. Aastatel 1955–1979 juhtis sovhoosi Taimo Uuetalu.

Hiljem liidetud majandid ja tootmisüksused

1956. aastal liideti Roela sovhoosiga “Murrangu” kolhoos ja V. Kingissepa nimeline kolhoos.

Nende majandite eellugu:

• 1948. aasta septembris moodustati Roela-Allkülas ja Saara külas “Murrangu” kolhoos.
• 1948. aasta septembris moodustati kolhoos “Virulane”, millega 1949. aastal liideti Obja küla, aastatel 1950–1953 Puka, Tammiku, Liiva, Rasivere Anguse küla, kolhoosi nimeks sai “Viru Säde”. 1954. aastal nimetati “Viru Säde” kolhoos V. Kingissepa nimeliseks kolhoosiks.

1956. aastal oli Roela sovhoosi pindala 4210 ha, sellest haritavat maad 2700 ha. Töötajaid oli 350.

1969. aastal liideti Roela sovhoosiga Rakvere haudejaam.

1977. aastal omandas Roela sovhoos Tartu haudejaama.

Tootmise areng

Roela sovhoosi peamised tootmissuunad oli tõulinnu- ja tõuveisekasvatus.

Linnukasvatus

• Kanakasvatusega tehti algust 1955. aastal. Roela sovhoos oli esimesi majandeid, kus alustati kanamunade tööstuslikku tootmist.
• Kui 1969. aastal liideti Roela sovhoosiga Rakvere haudejaam, sai kanakasvatuse põhisuunaks haudemunade tootmine.
• Plaanitud tootmisvõimsuse saavutas majand 1971. aastal, tootes 13,5 miljonit muna ja 2,5 miljonit tibu.
• 1972. aastal rajati kalkunifarm.
• 1977. aastast kuulub Roela sovhoosile Tartu haudejaam.
• 1979. aastal hakati tootma broileriliha. Aastas toodeti 700 tonni linnuliha.

Veisekasvatus

Roela sovhoos oli spetsialiseerunud eesti punast tõugu veisekarja kasvatusele. Karja suurus oli 1700 pead, neist 550 lüpsilehma. Eesti mustakirju tõukarjale üleminekuga alustati 1990. aastal.

Taimekasvatus

Taimekasvatuse põhiline ülesanne oli kindlustada veisekasvatuse söödabaas. Peale heintaimede toodeti majandis üle 2000 tonni teravilja aastas.

Infrastruktuuri areng

• Roela sovhoosi kontor asus endises Roela mõisahoones. Samas majas asusid ka Roela raamatukogu, teeninduspunkt, juuksur, kohvik jm.
• 1961. aastal avati Roelas uus universaalkauplus.
• 1969. aastal valmis Roela ametiühingu klubi.
• 1975. aastal pandi tööle Roela lastepäevakodu (endise Tammiku kooli baasil).
• 1980. aastal valmis Roela keskkool (ehitati 1968. aastal tulekahjus hävinud koolimaja asemele).
• 1980. aastate teisel poolel valmis Viru mängude tarvis Roela laululava.

1993. aasta põllumajandusreform

Reformieelset Roela sovhoosi iseloomustavad 1992. aasta majandusnäitajad: maad 3496 ha, 37 traktorit, 46 autot, 7 kombaini, 964 veist, 40 120 lindu, piima toodeti 1589 tonni, teravilja ligikaudu 89 tonni, kartuleid 32 tonni. Sovhoosil oli põhivara enam kui 3,4 miljoni krooni eest, kasum 140 000 krooni.

1993. aasta põllumajandusreformi järel moodustati järgmised Roela sovhoosist välja kasvanud või selle piirkonnas tegutsevad ettevõtted: Roela Varahoidja, OÜ Roela PM, AS Roela Linnukasvatus, AS Ehel, AS Roela Ehitus, AS RVF, ME Roela Soojus, MTÜ Roela Rahva Maja.

Välislingid

• Roela sovhoos Eesti filmi andmebaasis