Riputus

Riputus (inglise keeles rigging) on konstruktsioonide ja seadmete ruumis kinnitamise viis. Meelelahutuses jaguneb riputus kaheks, teatri- ja areeni stiilis riputuseks. Esimest kasutatakse teatrites, kus põhiliseks töövahendiks on vastukaaluga töötavad liikuvad stanged. Teist kasutatakse, kui seadmete paigaldamiseks vajalikud kinnitused on vaja ehitada trusside ja talide süsteemile. Areeni stiilis riputamist kasutatakse ka teatrites, kus täpsemateks kinnitusteks või erilahendusteks kasutatakse trusse ja punkttõstukeid. Peamiseks ülesandeks on lavakujunduste, valgustuse, helitehnika jms kinnitamine ja liigutamine. Areeni stiilis riputamist eristab see, et tühi ruum on võimalik muuta etenduspaigaks, kinnitades lakke erinevaid konstruktsioone.

Inimene, kes tegeleb konstruktsioonide kinnitamisega kannab ametinimetust rigger. Samuti saab selle töö nimetuse jagada erinevalt vastavalt tööülesannetele. Neist peamised on ground rigger ja high rigger. Esimese ülesandeks on maas konstruktsioonide ettevalmistamine ning köie külge kinnitamine ning teise ülesandeks on kõrgustes elementide kinnitamine talade või lae külge.

Riputuse eest vastutab head rigger, kes tagab selle, et kinnitused oleksid tehtud õigetesse kohtadesse ning õigeid meetodeid kasutades. Tema tegeleb ka eel planeerimise ning jooniste koostamisega ning on kogu riputuse turvalisuse eest vastutav. Eestis toimuvatel üritustel ei ole sertifikaadiga vastutavad töötajad nõutud. Igaühel on õigus riputada ja välja mõelda konstruktsioone ja lahendusi ning ükski seadus seda ei takista. USA-s kulus seaduste ja regulatsioonide välja mõtlemiseks 30 aastat ning mitu tõsist surmadega lõppenud õnnetust, kuid tänapäevaks on jõutud ühte enim kontrollitud töö keskkonda maailmas. Töö kõrgustes ja rasked ajutised konstruktsioonid nõuavad seda, et nendega töötaksid teadlikud ja välja õpetatud inimesed. Põhilised regulatsioonid on sätestatud OSHA reeglitega.

Ajalugu

Esmased ilmingud tõstukite ja riputusmehhanismide kohta pärinevad renessanssiaegsest teatrist Inglismaalt. Aastal 1599 ehitatud Globe teatris oli katuse kohal nöörpööningule sarnane ruum, kust oli võimalik kinnitada ja langetada erinevaid dekoratsioone ja pilvi. Esmased kinnitused ja mehhanismid olidki seotud dekoratsioonidega ja nende liigutamisega. Barokkteatris arenes teatri tehniline varustatus veelgi ning automatiseerituks muutusid ka eesriided ja erinevad tõstukid, mis liigutasid dekoratsioone ja inimesi. Vasturaskuste süsteem leiutati aastal 1830., senikaua toimus dekoratsioonide tõstmine ja langetamine köie abil nöörpööningult tõmmates või lava tasapinnalt köiega, mis liikus üle plokiratta, mis paiknes nöörpööningul. Areeni stiilis riputamise algusaeg on aastatel 1960. Sel ajal oli Ameerika Ühendriikides mitmeid tuuritavaid jääetendusi, mis leidsid aset jäähallides. Esialgseteks töövahenditeks olid terastorud ja ketid. Trusside ja tõstevahenditeni areng toimus rokk-kontsertide tõttu, mis vajasid kiiret seadistust ning turvalisi lahendusi, et riputada kontserttehnikat. Peale seda on süsteemid arenenud ainult automaatsemaks, kuid fundamentaalsed tõed riputamisest on jäänud samaks.

Terminoloogia

Tali/punkttõstuk: Seade, mille abil on võimalik tõsta ja liigutada suuri raskusi. Tööpõhimõtteks on see, et tali sisemus koosneb kahest erineva suurusega ülekandest, mis on kinnitatud teineteise külge ja liiguvad koos. Ümber ülekande liigub tross või kett, mille küljes omakorda on tõstekonks. Ülekannete omavaheline suhe määrab raskuste liigutamiseks vajaliku jõu. Kasutusviisilt jagunevad talid kaheks: ketttalid, mida liigutatakse füüsiliselt ketti tõmmates ning elektriga toimivad talid, kus tõstetöö teeb ära elektrimootor.

Truss/ferm: Truss on seadmete kinnitamiseks paigaldatav konstruktsioon, mis üldiselt kinnitatakse talide abil talade või lae külge. Olemuselt on truss torud, mis omavahel on kinnitatud kasutades täisnurksete kolmnurkade süsteemi, see tagab konstruktsiooni tugevuse ja stabiilsuse, aga samas säilitab elemendile endale kerge kaalu. Sama süsteemi kasutatakse ka ehitusel näiteks katusetaladel ja sildadel.

Socapex: Socapex on multi kaabli tüüp, mida kasutatakse elektriliste talide juhtimiseks. Ühe socapex kaabliga on võimalik kontrollida kuni nelja elektrilist tali.

Bridle: V- tähe kujuline kinnitus kahe tala/objekti vahel. Kasutatakse selles, kui kinnituspunkt peab asuma kahe tala vahel ning otse talasse kinnitamine ei ole võimalik. DeLong Rigging Solutions. (2021, 13. aprill).

Dead- hang: Kinnitus, kus raskus kinnitatakse otse tala külge.

Steel - Terasest tross, mida kasutatakse selleks, et kinnitatavaid objekte riputada talade või trusside külge. Samuti kasutatakse bridle’te jaoks, kinnitades neid omavahel V- tähe kujuliselt. Seekel- U- kujuline kruviga kinnitusvahend.

Tropp- Tekstiilist kinnitusvahend, mida kasutatakse trusside ja talade ümber selleks, et tekitada juurde kinnituspunkte. Sageli kasutatakse koos seeklidega.

Väljaõpe

Euroopa suurriikides selles valdkonnas töötamiseks on vaja läbida koolitus ning omada Plasa sertifikaati. Sertifikaadi saamiseks peab olema vähemalt 18-aastane ning läbima 7-päevase koolituse. Väljaõppe järgselt kategoriseeritakse rigger erinevatesse tasemetesse. Neist kõrgeim on level 3 ja madalaim level 1. Erinevate tasemete vahel liikumiseks on vajalik töökogemus ning kursuste läbimine. Kursused käsitlevad erinevaid kinnitus meetodeid ja julgestusvahendid. Kursuse põhirõhk on tööohutusel. Euroopas saab sertifikaati omandada Rootsis ja Inglismaal. Eestis ei ole selline väljaõpe mitte ühelgi tasemel nõutud.