Rebekka Habermas
Rebekka Habermas (3. juuli 1959 Frankfurt – 21. detsember 2023 Göttingen) oli saksa ajaloolane.
Ta oli 2000. aastast Göttingeni ülikooli uusaja ajaloo professor. Tema peamine uurimisvaldkond hõlmas 19. sajandi sotsiaal- ja kultuuriajalugu.
Haridustee ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
Ta õppis aastatel 1979–1985 Konstanzi Ülikoolis ja Pariisis ajalugu ja romanistikat. Ta sa 1985. aastal magistrikraadi ja 1990. aastal Saarimaa Ülikoolist doktorikraadi. 1998. aastal ta habiliteerus Bielefeldi Ülikoolis.
2002. aastal töötas ta külalisprofessorina Prantsusmaal õppeasutuses L'École des hautes études en sciences sociales. 2013/2014 õppeaastal oli ta kutsutud külalisteadurina Oxfordi Ülikooli ja 2014. aastal Münsteri Ülikooli.[1]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2012 – valiti Academia Europaea liikmeks[1]
Raamatuid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1991: Wallfahrt und Aufruhr: Zur Geschichte des Wunderglaubens in der frühen Neuzeit. Campus-Verl. Frankfurt/Main. ISBN 3-593-34570-6
- 2000: Frauen und Männer des Bürgertums: Eine Familiengeschichte (1750–1850). Vandenhoeck und Ruprecht. Göttingen. ISBN 3-525-35679-X
- 2008: Diebe vor Gericht: Die Entstehung der modernen Rechtsordnung im 19. Jahrhundert. Campus-Verl. Frankfurt am Main, ISBN 978-3-593-38774-1
- 2016: Skandal in Togo: Ein Kapitel deutscher Kolonialherrschaft. S. Fischer. Frankfurt am Main, ISBN 978-3-10-397229-0
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli Jürgen Habermasi tütar.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Prof. Dr. Rebekka Habermas. uni-goettingen.de