Rebala kihistik

Allikas: Vikipeedia
Rebala paemurrus paljanduvad Rebala kihistiku kivimid

Rebala kihistik (inglise keeles Rebala Member) on ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe lademe Väo kihistusse kuuluv kihistik.

Seda hakati esimesena eristama aastal 1978 teoses "Решения межведомственного регионального стратиграфического совещания по разработке унифицированных стратиграфических схем Прибалтики 1976 г." (1976. aasta avatud regionaalstratigraafia konverentsi otsused Baltikumi idaosa ühtsete stratigraafiliste mudelite välja töötamiseks). Kihistik on nime saanud Rebala küla järgi.[1]

Kihistiku stratotüübiks on Rebala paemurd.[2] Aastal 1966 paljandus seal 2,6 meetrit paasi, millest suurema (kuni 2,5 meetrit) osa moodustasid Rebala kihistiku kivimid. Tänapäeval on murd peaaegu täielikult kinni kasvanud, säilinud on vaid 90 cm paasi.[3]

Rebala kihistik on Väo kihistu alumine kihistik. Kihistiku peal lasub Pae kihistik. Kihistik sisaldab võrreldes teiste kihistu kivimitega rohkem argilliiti.[4] Valdavalt moodustab selle lubjakivi, ent erinevalt Kostivere kihistikust sisaldab see kihtidena ka dolomiiti.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Rebala kihistik Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 19.08.2019)
  2. Stratigraafia terminoloogia
  3. Eesti stratotüüpsed paljandid
  4. Geology and Mineral Resources of Estonia. Lasnamägi stage Linda Hints
  5. K. Suuroja, E. Morgen, T. Mardim, M. Otsmaa, K. Kaljuläte, T. Vahtra, T. All, M. Kõiv. Eesti geoloogilise baaskaardi Paldiski (6333) leht. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus. Kaardistamise osakond, Tallinn, 2010.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]