Lasnamäe lade
Lasnamäe lade on Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).[1] Seda hakkas esimesena eristama Karl Orviku aastal 1940. Lademe stratotüübiks loetakse Lasnamäe paljandit, lademe laiendatud stratotüübiks on aga Mäekalda paljand. Lademele on nime andnud Lasnamäel asuv Lasnamäe kõrgendik.[2]
Lasnamäe lademe all lamab Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Aseri lade ja sellel lasub Uhaku lade. Lademe vanus on 462,6...463 miljonit aastat. Koos Kukruse, Uhaku ja Aseri lademega kuuluvad nad Viru ladestiku Purtse alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Darriwili lade.
Litostratigraafiliselt vastavad sellele Väo kihistu Rebala ja Pae kihistik, Lõuna-Eestis ka Stirnase kihistu, Leedus Vyžūnai kihistu. Lademe paksus Eestis on 2,5–8,5 m.[1] Paljudes kohtades on lademe paksuse määramine raskendatud, kuna lademe ülemine piir ei ole litoloogiliselt selgelt eristatav. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindavad seda Seby, Skärlövi ja Folkeslunda kihistute lubjakivid.[3]
Lademe avamus on Põhja-Eesti klindi ülaosas.[1] Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.[4]
Lade paljandub Põhja-Eesti klindil Osmussaare ja Narva vahel.[1] Lääne-Harju, Ida-Harju ja Lahemaa klindilõikudel moodustab see klindi ülemise osa.[5] Lisaks paljanduvad lademe lubjakivid paljudes paemurdudes (Harku, Väo,Kunda-Aru, Narva).
Lademe kivimkoosseisus on palju lubjakivi,[6] selle keskosas ka dolomiiti. Lõuna-Eestis on ladet moodustav lubjakivi ülemises osas hall, alumises aga punane. Lademe alumisel piiril on palju götiidist ooide.[7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 280.
- ↑ Stratigraafia terminoloogia
- ↑ Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström
- ↑ Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
- ↑ Kalle Suuroja Põhja-Eesti klint Eesti looduse sümbol, Tallinn 2006, lk. 51
- ↑ http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)
- ↑ Lasnamägi Stage L. Hints Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3
